3-2-1-6-97
Tartus 23. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja T. Vernik, hagejate esindaja vandeadvokaat A. Alase ja pankrotihaldurite abilise vandeadvokaat U. Arumäe osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. jaanuaril 1997. a. Postipankki OY, Okobank Osuuspankkien Keskuspankki OY, Ost-West Handelsbank AG esindaja vandeadvokaat Andres Alase erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. septembri 1996. a. määruse asjas menetluse lõpetamise kohta. Tallinna Linnakohtu 30. oktoobri 1995. a. otsusega kuulutati välja RAS-i Ookean pankrot. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 24. novembril 1995. a. 4. detsembril 1995. a. esitasid Postipankki OY, Osuuspankkien Keskuspankki OY ja Ost-West Handelsbank AG Tallinna Linnakohtule hagiavalduse RAS-i Ookean ja pankrotihaldurite ning nende abi vastu. Hagiavalduse kohaselt rikkusid haldurid pankrotiseaduse (PankrS) §-i 56 - vara ja võlgade nimekirja ei esitatud kohtule hiljemalt 10 päeva enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Vastav nimekiri on dateeritud 23.11.1995. a. Hagejate pretensiooni üldkoosoleku edasilükkamiseks haldurid üldkoosolekule arutamiseks ei esitanud. Pankrotihaldurite koostatud esimese üldkoosoleku reglement ja selle kohaselt läbiviidud esimene üldkoosolek on vastuolus pankrotiseadusega. Kuna hagejate poolt saadaolevat ei fikseeritud võlgade nimekirjas ja hagejaid ei registreeritud võlausaldajatena, esitasid nad ka selle kohta kaebuse üldkoosolekule. Üldkoosolek otsustas pankadele hääli mitte anda. Hagejad palusid PankrS §-de 4, 5, 23, 24, 26, 27 lg 1, 34 lg 2, 56, 69, 71, 72 ja 84 ning TsÜS § 67 alusel 1) tuvastada, et võlausaldajate esimesel üldkoosolekul järgitud reglement ja menetlus ei vastanud pankrotiseaduse nõuetele; 2) tuvastada, et pankrotihaldurite ja nende abilise tegevus võlausaldajate 24.11.1995. a. üldkoosolekul, sealhulgas hagejate koosolekule registreerimisest keeldumine ja neile võlausaldaja õiguste mitteandmine, on vastuolus pankrotiseadusega; 3) tunnistada kehtetuks üldkoosoleku läbiviimine ja seal vastuvõetud otsused; 4) määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise uus aeg; 5) kohustada pankrotihaldureid tunnustama hagejaid võlausaldajana koos õigusega võtta sõna ja hääletada võlausaldajate üldkoosolekul. Tallinna Linnakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on hagejad asja kohtu menetlusse esitamisel järginud PankrS § 34 sätteid, kinni on peetud seda liiki asjadele kehtestatud vaidluse eelneva kohtuvälise lahendamise korrast ning puudub alus menetluse lõpetamiseks TsKS § 218 p. 2 alusel. Kohus leidis, et hagi on esitatud mittekohaste kostjate vastu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning lõpetas asjas menetluse. Määruse kohaselt taotlesid hagejad pretensioonis võlausaldajate üldkoosolekule oma nõude arvestamist ja hääleõiguse andmist üldkoosolekul. Üldkoosolekul otsustati hagejatele hääli mitte anda ja selgitati õigust vaidlustada seda kohtus. Vastavalt PankrS § 26 lg 6 ei kuulu võlausaldajatele häälte andmine mitte halduri, vaid üldkoosoleku pädevusse. Seega üldkoosoleku otsusega mittenõustmisel oli hagejatel õigus esitada vastav nõue kohtusse. Konkreetset haginõuet PankrS § 26 lg 6 alusel esitatud ei ole.
Kuna esitatud nõuded ei kuulu pankrotiseaduse kohaselt läbivaatamisele kohtus, kuulub TsKS § 218 p. 1 alusel asja menetlus lõpetamisele. Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Hagejad nõudsid PankrS § 34 alusel üldkoosoleku otsuse tühistamist, millega jäeti rahuldamata kaebus haldurite tegevuse peale, samuti nõudsid hagejad otsuse tühistamist PankrS § 26 lg 6 alusel, kuna ei jõutud kokkuleppele hagejatele kuuluvates häälte arvus. Osundatud sätete ja PankrS § 24 p 6 alusel kuuluvad hagejate nõuded kohtu pädevusse ja menetluse lõpetamine TsKS § 218 p. 1 alusel oli väär. Vastustajad peavad erikaebust põhjendamatuks. Seadus ei näe ette hagiavalduse p.-des 1 ja 2 nõutud asjaolude tuvastamist kohtus. Hagiavalduse p.-s 3 nõutu osas pole pankrotihaldurid ja võlgnik asjassepuutuvad isikud PankrS § 26 lg 6 mõttes. Kohtu pädevusse ei kuulu ka hagiavalduse p.-s 5 nõutud haldurite kohustamine tunnustada hagejaid võlausaldajana koos sellest tulenevate õigustega. Koosoleku läbiviimist ei saa kehetuks tunnistada ja hagiavalduse p.st 3 ei nähtu, milliste konkreetsete otsuste kehtetuks tunnistamist nõuti. Samuti ei näe seadus ette võlausaldajate esimese üldkoosoleku teistkordset kokkukutsumist kohtu poolt. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p.-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse- ja protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kui võlausaldajad ei jõua enne nõuete kaitsmist kokkuleppele neile kuuluvate häälte arvus, on võlausaldajal PankrS § 26 lg 6 alusel õigus pöörduda 10 päeva jooksul koosoleku toimumisest kohtusse vaidluse lahendamiseks. Kuna pankrotihaldurid ei lülitanud hagejate nõudeid võlgade nimekirja ja ei registreerinud hagejaid võlausaldajatena esimesele üldkoosolekule ning pärast hagejate kaebuse läbivaatamist üldkoosolek otsustas hagejatele hääli mitte anda, siis oli neil õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kohtu pädevusse kuulub PankrS § 24 p. 6 kohaselt kaebuste lahendamine üldkoosoleku otsuste peale. PankrS § 34 lg 2 kohaselt kuulub kohtu pädevusse ka kaebuse lahendamine üldkoosoleku otsuse peale, millega kaebus halduri tegevuse peale jäeti rahuldamata. Seega kuulub kohtu pädevusse ka hagiavalduse p.-s 3 nõutud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine. Kui kohus leiab, et hagiavaldusest kui tervikust tulenev kohtu pädevusse kuuluv hageja nõue pole konkreetne, siis tuleb teha hagejale ettepanek seda konkretiseerida. Nõude ebakonkreetsus pole TsKS § 218 p. 1 kohaselt asjas menetluse lõpetamise aluseks. Mõistmata hageja nõuet ei saa lahendada selle kohtu pädevusse kuulumist. TsKS § 218 kohaselt ei ole menetluse lõpetamise aluseks ka see, et nõudes üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist ja haldurite kohustamist tunnistada hagejaid võlausaldajana, on kostjaks valitud pankrotihaldurid. Asjaolude kohta, mida hagiavalduse p.-des 1 ja 2 paluti tuvastada, ei saa kohus võtta küll seisukohta kohtuotsuse resolutsioonis, kuid tulenevalt hagejate teistest nõuetest kuuluvad need tuvastamisele kohtuotsuse põhjendavas osas. Toimunud võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimist ei saa kehtetuks tunnistada. Kehtetuks saab tunnistada koosolekul vastuvõetud otsuseid. Kui kehtetuks tunnistatakse üldkoosoleku otsus, millega jäeti rahuldamata kaebus haldurite tegevuse peale ja ei antud hagejatele esimesel üldkoosolekul hääli, siis see ei põhjusta uue esimese
võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumist. Kui kohus tunnistab kehtetuks mõne üldkoosoleku otsuse, siis pankrotimenetluse kiire toimumise huvides kuulub praegukehtiva PankrS § 26 lg 1 alusel kohtu pädevusse tähtaja määramine, millal peab haldur kohtu poolt kehtetuks tunnistatud otsusega lahendatud küsimuses kokku kutsuma üldkoosoleku. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. septembri 1996. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada advokaadibüroole Alas & Raudsik 7. oktoobril 1996. a. tasutud kassatsioonikautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed A. Kull, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.