3-2-1-7-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja Ü. Visti ja kostja AS-i Niinivirta Transport esindaja vandeadvokaat S. Schneideri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. jaanuaril 1997. a. Ülar Visti kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 1996. a. otsuse Ülar Visti hagis AS Niinivirta Transport vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja tööle ennistamiseks ning hüvituse ja lisatasu saamiseks. Ülar Vist töötas AS-is Niinivirta Transport autojuhina alates 1. septembrist 1993. a. 16. oktoobril 1995. a. teatati hagejale, et tööleping temaga on lõpetatud. Käskkirja kohaselt lõpetati tööleping TLS § 86 p. 6 alusel töökohustuste mittetäitmise ja töölt põhjuseta puudumise eest. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis nõudis hageja TLS § 117 lg 1 alusel tööle ennistamist ning kostjalt töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmist. Palgaseaduse §-de 14 lg 2, 32 ja 38 alusel palus hageja kostjalt välja mõista väljamaksmata jäänud lisatasu ületunnitöö eest ja töötasu viie tööpäeva eest. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuna ta ei ole töölt põhjuseta puudunud. Linnakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus tunnistas hagejaga töölepingu lõpetamise TLS § 86 p. 6 alusel ebaseaduslikuks, ennistas ta tööle ning mõistis kostjalt välja 82 842 krooni sunnitud töölt puudumise aja eest. Töötasu ja lisatasu nõude jättis kohus rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuse alusel tühistas ringkonnakohus linnakohtu otsuse keskmise palga väljamõistmise osas. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt tuli linnakohus järeldusele, et hageja töölt puudumist 12. ja 13. oktoobril 1995. a. ei ole alust hinnata töökohustuste jämedaks rikkumiseks. Apellatsioonikohtu otsuse järgi aga puudusid objektiivsed tõendid, et nendel päevadel hageja ei läinud tööle mõjuvatel põhjustel. Samuti ei olnud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et hageja ei läinud tööle väidetava kostjapoolse töölepingu või tööseaduse rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus leidis, et asjas kuulub kohaldamisele TLS § 144 lg 2 ning hagejal ei ole õigust TLS § 117 lg 1 ettenähtud hüvitisele. Kassatsioonkaebuses palus Ü. Vist ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti keskmine palk välja mõistmata ja kostjalt välja mõista 82 842 krooni. Hageja leidis, et kui kohus tunnistab töölepingu lõpetamise töötajaga ebaseaduslikuks ja ennistab töötaja tööle, siis järgneb tööandja vastutus TLS § 117 lg 1 alusel. Sel juhul ei ole TLS § 144 kohaldatav. Kostja kaebusega ei nõustu ning leiab, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kaebuse rahuldada selles toodud motiividel. Kostja esindaja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel
materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus jättis muutmata linnakohtu otsuse osas, millega töölepingu lõpetamine hagejaga tunnistati ebaseaduslikuks. Samas aga kohaldas ringkonnakohus TLS §-i 144 lg 2 ja leidis, et hagejal pole õigust TLS §-s 117 lg 1 ettenähtud hüvitusele. Selline materiaalõigusnormi kohaldamine on väär. Kui tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult, siis kohus ei saa kohaldada TLS §-i 144 lg 2 ja töötajat ilma jätta töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ettenähtud hüvitusest. TLS § 144 lg 2 kohaselt ei ole töötajal õigust hüvitusele töölt sunnitud puudumise aja eest siis, kui töölepingu lõpetamine on seaduslik, kuid kohus ennistab töötaja tööle, arvestades süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust. Töölepingu lõpetamine on seaduslik, kui esines alus töölepingu lõpetamiseks ja töölepingu lõpetamise korra rikkumised ei ole nii olulised, et annaksid aluse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistada. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 1996. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Ülar Vistile 28. oktoobril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed: H. Jõks, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.