3-2-1-5-97
Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. jaanuaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. jaanuaril 1997. a. Uuno Vahtra kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 1996. a. otsuse Uuno Vahtra hagis AS-i Marri vastu lõpparve ning hüvitise saamiseks. Ringkonnakohtu otsuse järgi töötas Uuno Vahtra alates 18. novembrist 1992. a. Remondi- ja Ehitusvalitsuse nr. 6 (REV-6) juhatajana. 1994. a. detsembris ettevõte erastati. 6. detsembril 1994. a. sõlmitud munitsipaalvara ostu-müügilepingu nr. 15 alusel ostis REV-6 vara AS Marri. 9. detsembril 1994. a. esitas U. Vahtra Tallinna Linnavolikogule avalduse töölepingu lõpetamiseks 15. detsembril 1994. a.
töötasu 1994. a. novembri- ja detsembrikuu eest kokku summas 2620 krooni 35 senti, mis kostjalt õigesti välja mõisteti. Peale REV-6 vara kostjale üleandmist hageja kostja juures tööle ei asunud, kuigi TLS § 6 kohaselt tööleping ei lõppenud. Töölepingut hagejaga lõpetatud ei ole ning ka kohtuistungil pidas hageja end AS-i Marri töötajaks. Seetõttu ei ole alust kostjalt välja mõista hüvitist kasutamata jäänud puhkuse ja lõpparve kinnipidamise eest. Kassatsioonkaebuses palub U. Vahtra tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt täiendavalt välja 8615 krooni kasutamata jäänud puhkuse ja lõpparve kinnipidamise eest. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessiõiguse norme. TLS §-de 117 ja 118 kohaselt lõpeb tööleping ka ebaseaduslikel alustel. Kassaatori tegevusest tulenevalt - töölt lahkumine - on tööleping lõpetatud. Töölepingu lõppemine ei sõltu selle lõpetamise vormistamisest. TLS § 119 lg 2 ja puhkuseseaduse § 26 sätted seavad vastavate kohustuste tekke sõltuvusse töölepingu lõppemisest. Ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas puuduvad otsuse üheselt mõistetavad põhjendused, mis on vastuolus TsKS § 232 ja 313 sätetega. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leidis õigesti, et 6. detsembril 1994. a. sõlmitud munitsipaalvara ostumüügilepinguga võttis kostja üle REV-6 varaga kaasnevad kohustused ning hagejaga sõlmitud tööleping TLS § 6 kohaselt ei lõppenud. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et tema töölt ärajäämisega tööleping lõppes. TLS §-s 6 ei seostata töölepingu kehtivust töötaja nõusolekuga ning hageja pidi ka pärast REV-6 vara üleandmist kostjale
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.