lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-2-15-96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 24.12.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-15-96
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
24.12.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
554
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-2-15-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 24. detsembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. detsembril 1996. a. Valentin Afonini teistmisavalduse alusel Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsuse Valentin Afonini hagis RAS-i Kreenholmi Manufaktuur (nüüd Kreenholmi Valduse AS) vastu tööle ennistamiseks. Valentin Afonin töötas RAS-is Kreenholmi Manufaktuur elektrilukksepana ja vallandati 10. jaanuaril 1994. a. TLS § 86 p. 3 alusel seoses koondamisega.

28.jaanuaril 1994. a. esitatud hagis palus V. Afonin teda tööle ennistada ja välja maksta keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest, sest tema vallandamine oli ebaseaduslik. Pärast tema koondamist võeti samale kohale tööle teine inimene, pealegi lahkus töölt omal soovil kolleeg, kelle asemel V. Afonin oleks võinud edasi töötada. Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et hageja vallandati eesmärgiga võtta tööle teine isik. TLS § 99 kohaselt eelistatakse koondamisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad.
22.oktoobril 1996. a. esitatud teistmisavalduses palus V. Afonin linnakohtu otsuse tühistada uute asjaolude ilmnemise tõttu. 1995. a. märtsis sai V. Afonin teada, et teistel töölejäänutel oli väiksem tööstaaz kui temal. Nii töötas D. Svetlorusov peaenergeetika osakonnas alates 10.septembrist 1990. a. ja V. Teplinski alates 1. augustist 1993. a. Kohtul ei olnud alust lugeda V. Teplinski töötulemusi paremateks hageja omadest. Tööle jätmisel pidi kostja eelistama hageja pikemat tööstaazi. Kohtul ei olnud võimalust võrrelda hageja, D. Svetlorusovi ja V. Teplinski töönäitajaid, sest nad asusid osakonda tööle hiljem kui hageja. Kreenholmi Valduse AS palus teistmisavalduse jätta rahuldamata. Kõik asjaolud olid hagejale teada. V. Teplinski töötas osakonnas ja töönäitajate võrdlemist pidanuks taotlema linnakohtu istungil, aga mitte teistmisavalduses. V. Teplinski töötas Kreenholmi Manufaktuuris alates 3. septembrist 1984. a. Töönäitajate võrdlemise õigus on tööandjal. Linnakohtu toimikus on dokumendid V. Afonini iseloomustamiseks. V. Teplinski ja D. Svetlorusovi töö kvaliteedi kohta ei ole märkusi olnud. Tööstaaz ei ole sel juhul oluline. Hageja jättis esitamata apellatsioonkaebuse ja taotles kohtuotsuse teistmist, kuigi kõik asjaolud olid hagejale teada ka töötüli lahendamise ajal linnakohtus. Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 351 lg. 2 p. 1 kohaselt võib protsessiosaline esitada teistmisavalduse kolme kuu jooksul päevast, millal avaldaja sai teada uuest olulisest asjaolust, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada kohtuotsuse tegemise ajal. Narva Linnakohus tegi vaidlusaluse kohtuotsuse 9. märtsil 1994. a. Teistmisavaldus esitati 22. oktoobril 1996. a., milles märgiti, et 1995. a. märtsis sai V. Afonin teada uutest olulistest asjaoludest.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Seega oli avaldaja mööda lasknud teistmisavalduse esitamiseks ettenähtud 3-kuulise tähtaja. TsKS § 350 lg. 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Sellest tulenevalt ei saa teistmise aluseks olla peale kohtuotsuse tegemist ilmsiks tulnud uued tõendid, mis kinnitavad või lükkavad ümber asjaolusid, mida kohus arutas. TsKS § 88 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seda tuleb aga teha esimese astme kohus. Riigikohtule uute tõendite esitamine, mis avaldajale olid või võisid olla teada, ei ole kohtuotsuse teistmise aluseks. Juhindudes TsKS §-st 354 lg. 2, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Valentin Afonini avaldus Narva Linnakohtu 9. märtsi 1994. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.