3-2-1-133-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. detsembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja E. Petersoni esindaja vandeadvokaat L. Uiga osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. detsembril 1996. a. Elmar Petersoni kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. septembri 1996. a. otsuse Elmar Petersoni hagis Räpina Kõrgema Aianduskooli vastu 18 490 krooni keskmise palga nõudes. Hageja töötas alates 16. jaanuarist 1989. a. töölepingu alusel Kutsekeskkoolis nr. 35. Alates 30. juunist 1995. a. liideti Kutsekeskkool nr. 35 Räpina Kõrgema Aianduskooliga. 1. septembri 1995. a. kirjaga teatas kostja, et töölepingut 1995/96 õppeaastaks ei ole võimalik sõlmida. Hageja sai kirja kätte 5. septembril 1995. a. 7. septembril 1995. a. lõpetas kostja hagejaga töölepingu alates 31. augustist 1995. a. ning andis kätte tööraamatu. Hagis taotles E. Peterson kostjalt välja mõista keskmine töötasu 2 540 krooni lõpparve väljamaksmisega viivitatud 21 päeva eest. Täiendavas hagiavalduses suurendas hageja nõuet, taotledes lõpparvega viivitamise eest 3 824 krooni ja vähemmakstud koondamise kompensatsiooni 14 666 krooni, kokku 18 490 krooni väljamõistmist. Nõude suurendamist põhjendas hageja asjaoluga, et kompensatsiooni määramisel pidi olema aluseks keskmine kuupalk 5 462 krooni 1995. a. mai- ja juunikuu palgast lähtudes, mitte aga 3 362 krooni nagu arvestaskostja koondamishüvitise väljamaksmisel, kuna mai- ja juunikuul lisandus 29. mai 1995. a. käskkirja nr. 10 alusel 4 200 krooni (2 x 3362 = 6724 + 4200 = 10 924 : 2 = 5462). Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja 2 648 krooni, lõpparve maksmisega viivitamise eest ja jättes nõude täiendavalt koondamishüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsusest nähtuvalt ei ole tõendatud hageja väide, et saadud preemiasumma tulenes II kvartali palgafondi kokkuhoiust ning on vastuolus asjaoluga, et preemia maksti välja 29. mai 1995. a. käskkirja alusel, s.o. kuu aega enne teise kvartali lõppu. Nimetatud käskkirjast ei nähtu palgafondi säästuperioodi, millise eest preemiat maksti. Arvestades asjaoluga, et eelarveaasta algab jaanuarist, on õige järeldada, et preemia maksti 5 kuu palgafondi säästude arvel, mistõttu arvestuslikule maikuu palgale tuleb lisada 1/5 saadud preemiast, s.o. 840 krooni. Viivitushüvitise väljamaksmisel tuleb hageja keskmiseks kuupalgaks arvestada 3 782 krooni [3362 + 840 (4200 : 5) + 3362 = 7564 : 2 = 3782] ja sellest tulenevalt on hagejal õigus hüvitusele 2 648 krooni ulatuses (3782 : 30 = 126 x 21 = 2 646). Täiendava koondamishüvitise nõue ei ole põhjendatud, kuna hagejal oli õigus hüvitisele 7 kuu keskmise palga ulatuses, s.o. 26 474 krooni (7 x 3 782 = 26 474) ja hagejale maksti tegelikult 29 032 krooni, s.o. rohkem kui hagejal tegelikult õigus oli saada.
Kassatsioonkaebuses palus E. Peterson tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaatori väidete kohaselt oli apellatsioonkaebuses vaidlustatud hüvise suurust. Kostja on küll arvestanud hüvise 8 kuu keskmise palga ulatuses, kuid arvestuse aluseks võetud summa on vale, millest tulenevalt on ka hüvist makstud summaliselt valesti. Apellatsioonikohus jättis täiendavad tõendid vastu võtmata, kuigi hageja põhjendas tõendite esimese astme kohtus mitteesitamist. Kostja jättis need tõendid esitamata, kuigi talle see ettepanek korduvalt tehti ning ka hagiavalduses taotleti kohtu kaudu tõendite väljanõudmist. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS §-le 347 p. 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsKS § 289 kohaselt võib apellant viidata uutele põhjendustele või tõenditele, mida ta ei esitanud esimese astme kohtus, üksnes siis, kui ta põhjendab kaebuses, et tal ei olnud võimalik neid esitada esimese astme kohtus või tal oli esitamata jätmiseks muu kaalukas põhjus. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt taotles apellant uute tõenditena Kutsekeskkool nr. 35 6. veebruari 1995. a. käskkirja nr. 9 ja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.