3-2-3-34-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 12. detsembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, B. Batkovi esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. detsembril 1996. a. Boriss Batkovi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Linnakohtu 2. mai 1996. a. otsuse Nadeda Danilt"enko avalduses Ivan Batkovi teovõimetuks tunnistamiseks; ja Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna avalduses Ivan Batkovile eestkostja määramiseks. N. Danilt"enko esitas 24. oktoobril 1995 Tartu Linnakohtule avalduse, milles palus tunnistada oma isa I. Batkov toevõimetuks ning tunnistada, et I. Batkov oli teovõimetu ka 25. septembril 1995. a. Samuti palus N. Danilt"enko määrata teda oma isa I. Batkovi eestkostjaks. Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakond toetas avaldust I. Batkovi teovõimetuks tunnistamiseks ning palus määrata I. Batkovi eestkostjaks N. Danilt"enko. Tartu Linnakohus rahuldas avalduse ning tunnistas 2. mai 1996. a. otsusega Ivan Batkovi teovõimetuks alates 25. septembrist 1995. a. ning määras Nadeda Danilt"enko oma isa Ivan Batkovi eestkostjaks. Otsuse kohaselt on Ivan Batkov sündinud 28. oktoobril 1926. a. I. Batkovil esinevad epilepsiahood alates 1957. aastast. Alates 1962. a. on ta olnud arvel Tartu Psühhiaatriahaiglas ja aastatel 1963-1971 tunnistatud III grupi invaliidiks. 22. veebruari 1996. a. kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt tõendab, et I. Batkov ei ole vähemalt alates 1995. a. võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Seega ei olnud I. Batkov ka 25. septembril 1995. a. võimeline endale oma tegudest aru andma ja neid juhtima. Kohtuvigade parandamise avalduses palub I. Batkovi poeg Boriss Batkov tühistada linnakohtu otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Avaldaja leiab, et kohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Kohus pidi isiku teovõimetuks tunnistamisel juhinduma TsÜS § 13 lg. 1 ning sellest sättest ei tulene, et isiku võib teovõimetuks tunnistada tagasiulatuvalt. Vastustajad peavad linnakohtu otsus õigeks. Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakond leiab, et otsuse aluseks olevad tõendid kinnitavad, et I. Batkov ei olnud vähemalt alates 1995. aastast võimeline endale oma tegudest aru andma ega neid juhtima. N. Danilt"enko ei pea õigeks seisukohta, et kohus ei või isikut tagasiulatuvalt teovõimetuks tunnistada. TsÜS § 7 lg. 2 kohaselt on teovõime isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. TsÜS § 13 järgi tunnistab kohus teovõimetuks isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Nimetatud sätetest tuleneb, et kohus siiski võib otsustada, millisest ajamomendist isik teovõimetu on. Vastustaja leiab, et seadusandja, viidates teovõimetuks tunnistamise juures kestvusele, peab silmas just ajamomenti, millest alates isik ei suutnud vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta
tsiviilkohustusi. Kolleegiumi istungil jäi B. Batkovi esindaja kaebuses märgitud põhjenduste juurde ja palus tühistada Tartu Linnakohtu 2. mai 1996. a. otsuse, sest kohtule esitatud avalduses on ekslikult viidatud ka 2. mai 1995. a. otsusele. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsKS § 232 kohaselt pidanuks kohus otsuse põhjendavas osas märkima ka seaduse, mille alusel ta I. Batkovi teovõimetuks tunnistas. Kohus on teinud viite üksnes protsessiõiguse normile ja PkS sätetele, mis reguleerivad eestkoste seadmist, kuid on jätnud kohaldamata TsÜS § 13 lg. 1, mis sätestab isiku teovõimetuks tunnistamise aluse. TsÜS §-st 13 lg. 1 ei tulene, et kohus võib isiku teovõimetuks tunnistada tagasiulatuvalt ning kohtuotsus on vastuolus selle seadusega. Kohus on I. Batkovi tagasiulatuvalt teovõimetuks tunnistades ühtlasi otsustanud I. Batkovi poja B. Batkovi õiguste ja kohustuste üle, keda protsessi ei kaasatud. Samas kohtutoimikus on aga 25. septembri 1995. a. kinkeleping, millest selgub muuhulgas ka B. Batkovi aadress. Jättes B. Batkovi protsessi asjast huvitatud isikuna kaasamata rikkus kohus TsKS § 254, mille kohaselt kohus peab omal algatusel kaasama erimenetlusse asjast huvitatud isikud. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Linnakohtu 2. mai 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Boriss Batkovile 11. detsembril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.