Kohtulahend

3-2-2-13-96

MÄÄRUS

Tartus, 2. detsembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. novembril 1996. a. AS-i Eviko teistmisavalduse alusel Tartu Linnakohtu 23. novembri 1995. a. määruse AS-i Tartu Laululava hagis AS-i Eviko vastu töö tegemise eest tasu vähendamise ja leppetrahvi tasumise ning alusetult omandatud vara tagastamise nõudes. Tartu Linnakohus kinnitas 23. novembri 1995. a. määrusega AS-i Tartu Laululava ja AS-i Eviko kokkuleppe AS-i Tartu Laululava hagis AS-i Eviko vastu, lõpetas asjas menetluse ning vabastas AS-i Eviko arvelduskontod arestist. Kokkuleppe kohaselt kohustus AS Eviko tegema omal kulul Tartu Laululava galerii remondi. AS Eviko kohustus töid alustama mitte hiljem kui 15. mail 1996. a. ning tööd üle andma 15. juunil 1996. a. Teistmisavalduses palub AS Eviko tühistada linnakohtu määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Avalduse kohaselt nõustus AS Eviko sõlmima kokkulepet, kuna eeldas, et Tartu Laululava kõnniteede aluste galeriide läbijooks on tingitud ebakvaliteetsest ehitustööst. Läbijooksu põhjuste selgitamiseks ja kõrvaldamiseks taotles avaldaja ehitusekspertiisi. Ekspertiisi tulemusena selgus, et galeriide läbijooks on tingitud materjali mittesobivusest hüdroisolatsioonikihiks, mitte aga ebakvaliteetsest ehitusest. See asjaolu ei olnud avaldajale kokkuleppe sõlmimise ja linnakohtu määruse tegemise ajal teada. AS Tartu Laululava palubjätta teistmisavalduse rahuldamata. Vastustaja leiab, et AS Eviko on rikkunud teistmisavalduse esitamiseks TsKS § 351 lg. 2 p. 1 nimetatud tähtaega. AS Eviko esitas teistmisavalduse 11. septembril 1996. a. ning kinnitas, et sai uuest asjaolust teada 12. juunil 1996. a., kuid juba 29. mai 1996. a. kirjas vastustajale tõi avaldaja välja eksperdi arvamuse ning 10. juuni 1996. a. kirjas tõi avaldaja Riigikohtule esitatud ekspertarvamuse ära sõna-sõnalt. Peale selle on Tartu Laululava ehitusega seotud materjalide ja töö ebakvaliteetsus olnud vaidluse objektiks juba 1994. a. algusest, ning on seega asjaolu, mis võis olla avaldajale teada vaidluse lahendamise ajal. Kolleegium leidis, et linnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Teistmise alusena viitab avaldaja asjaolule, mille kohaselt Tartu laululava galeriide läbijooks on tingitud kasutatud materjali mittesobivusest hüdroisolatsioonikihiks, mitte avaldaja ebakvaliteetsest ehitustööst. Seda asjaolu kinnitava ekspertiisiakti väitis avaldaja olevat saanud 12. juunil 1996. a., ning peab seda uueks asjaoluks, mida ta ei teadnud kohtuvaidluse käigus. See avaldaja väide ei anna alust teistmiseks. Tartu Linnakohtus oli enne poolte kokkuleppe sõlmimist vaidluse all just laululava ehitusega seotud töö ja materjalide võimalik ebakvaliteetsus, mistõttu avaldaja oleks soovi korral võinud taotleda materjali sobivuse ekspertiisi enne poolte kokkuleppe sõlmimist, kuid ei pidanud seda vajalikuks. Neil asjaoludel ei anna viitamine pärast poolte kokkuleppe sõlmimist tehtud ekspertiisile alust taotleda teistmist, kuna ekspertarvamus on uus tõend, mida avaldaja võinuks