Kohtulahend

mitteküllaldane tundmine või sellest mitte arusaamine ei ole takistuseks apellatsioonkaebuse õigeaegsele esitamisele. Maakohtu määruse kohaselt ei saa tähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena arvestada R. Kontuse haigust, kuna ta oli haiguslehel 8.-16. novembrini 1995. a., kuid avalduse tähtaja ennistamiseks esitas ta kohtule alles 9. jaanuaril 1996. a. Maakohus ei arvestanud tõendina R. Kontuse haiguslehest tehtud tõestatud fotokoopia fotokoopiat, kuna R. Kontus haiguslehe originaali ei esitanud. Viru Ringkonnakohtu 14. augusti 1996. a. määrusega jäeti R. Kontuse erikaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus, kuna R. Kontus ei pidanud kinni TsKS § 281 lg. 2 ettenähtud tähtaegadest. Maakohtu otsus tehti avalikult teatavaks kantselei kaudu 9. novembril, seega lõppes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 29. novembril. Apellatsioonkaebuse esitas R. Kontus pärast apellatsioonitähtaega 2. detsembril. Vastavalt TsKS § 43 lg. 1 võib kohus kaalukatel põhjustel möödalastud tähtaja ennistada. Apellatsioonikohus leidis, et R. Kontusel ei olnud kaalukaid põhjusi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. R. Kontuse viibimist ambulatoorsel ravil 8.​16. november ei lugenud kohus kaalukaks põhjuseks, kuna haiguslehel viibides esitas ta apellatsiooniteate õigel ajal, s.o. 20. novembril ning muid põhjusi apellatsioonitähtaja möödalaskmise kohta esitatud ei ole. Apellatsioonikohus leidis, et tsiviilkohtupidamise seadustiku sätete mittetundmine või nendest mittearusaamine ei ole kaalukas põhjus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. R. Kontuse väide erikaebuses, et maakohus rikkus TsKS § 177 lg. 1 p. 4 sätteid, jättes rahuldamata tema taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses sooviga esitada kohtule haiguslehe originaal, ei ole õige. Maakohtu 29. jaanuari 1996. a. protokollist ei nähtu, et R. Kontus oleks sellise taotluse esitanud. Riigikohtule esitatud erikaebuses palus R. Kontus apellatsioonikohtu määruse tühistada ja teha uus otsus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 213 lg. 1 p. 5 sätteid, jättes põhjendamata, milliste tsiviilkohtupidamise seadustiku sätete mittetundmine või nendest mittearusaamine ei ole kaalukas põhjus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Kohus jättis seisukoha võtmata, kas TsKS § 227 lg. 3 kohane kantselei kaudu otsuse teatavakstegemine on samastatav otsuse avaliku kuulutamisega või mitte. R. Kontus leidis, et maakohus jättis tema taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks protokollimata. Kui kohus pidas haiguslehe originaali esitamist oluliseks, siis pidanuks kohus selle välja nõudma. Kohus ei põhjendanud, miks 9-päevane haigus ei saanud takistada apellatsioonkaebuse esitamist ja miks kohus leidis, et kui R. Kontus sai esitada teate apellatsioonikavatsusest tähtaegselt, siis pidanuks saama ka sisulise apellatsioonkaebuse esitada enne tähtaja möödumist. R. Kontus leidis, et ta hilines kaebuse esitamisega vaatamata 9​päevasele haigusele vaid 3 päeva. Alaealise kostja K. Mägi esindaja Aime Mägi esindaja vandeadvokaat R. Bergson erikaebuse väidetega ei nõustunud ja leidis, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks ei ole seaduslikku alust.

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja vandeadvokaat A. Kalme kaebuses toodud väidete juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. TsKS § 227 kohaselt teeb kohus otsuse avalikult teatavaks otsuse kuulutamisega kohtusaalis samal istungil ja selgitab otsuse peale kaebamise korda ja tähtaega. Sellest üldreeglist on seadusandja teinud möönduse, et kui otsuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus selle kuulutamise kuni 10 päevaks edasi lükata, arvates kohtuistungi lõppemisele järgnevast päevast ja sellisel juhul teatab kohus protsessiosalistele, millal kohtuotsus avalikult kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. TsKS § 281 lg. 2 kohaselt peab protsessiosaline hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast esitama põhjendatud apellatsioonkaebuse. Kolleegium leidis, et kohtuotsusele kaebuse esitamise õigus tekib protsessiosalisel sel päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab - ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena samal istungil kohtusaalis, avaliku kuulutamisena kohtu poolt teatatud päeval või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Seadus ei tee erandit kellelegi - ei neile, kes kohtuistungil ei viibinud ega neile, kes kohtuotsuse hilisema teatavaks tegemise päeval mingil põhjusel otsusest teada ei saanud. Käesolevas vaidluses tehti kohtuotsus teatavaks kohtu kantselei kaudu 9. novembril 1995. a. ja seda ei ole keegi protsessiosalistest vaidlustanud. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 29. november 1995. a. TsKS § 43 lg. 1 kohaselt võib kohus kaalukatel põhjustel möödalastud tähtaja ennistada. Kolleegium leidis, et käesolevas vaidluses on protsessiosalise haigestumine kaalukas põhjus tähtaja ennistamiseks. Ükski seadus ei sunni protsessiosalist tegema toiminguid haiguse ajal. Apellatsioonikohus eksis tähtaja möödalaskmise põhjuste hindamisel. Põhjusi võib olla mitu, kuid üks neist on põhiline ja teised võivad tuleneda sellest. Põhjus, miks R. Kontus ajahätta jäi, oli haigestumine, ja seda pidanukski kohus arvestama. Kohtu järeldus, et kuna haigus ei takistanud R. Kontust esitamast teadet apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest õigel ajal ja vahetult enne tähtaja möödumist R. Kontus haige ei olnud, siis ei saa tähtaja möödalaskmist põhjendatuks pidada, ei ole õige. Teate esitamine ei nõua erilisi juriidilisi teadmisi, küll aga nõuab seda apellatsioonkaebus. Seetõttu ongi seadused ette näinud õigusabi võimalused ja küllalt pika aja kaebuse esitamiseks. Asjaolu, kas R. Kontus sai seadusest nii või teisiti aru, on käesolevas vaidluses teisejärguline. TsKS § 65 lg. 1 kohaselt on protsessiosaline kohustatud heauskselt kasutama kõiki temale kuuluvaid protsessiõigusi. R. Kontus seda ka tegi, esitades apellatsioonkaebuse vaid 3-päevase hilinemisega, kuigi oli haige olnud 7 päeva. Ka seda pidanuks kohus hindama. Vastavalt TsKS §-le 117 lg. 1 esitatakse kirjalik dokument originaalis. R. Kontus esitas kohtule haiguslehe fotokoopia ja kohus võttis selle toimikusse. Asjakohane ei ole vaidlus haiguslehe fotokoopia ümber, sest kohtud on haiguslehega arvestanud vaidluse sisulisel lahendamisel. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. augusti 1996. a. määrus ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Rein Kontusele 19. septembril 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed J. Rätsep, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.