3-2-3-32-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 28. novembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed J. Rätsep ja T. Vernik, avaldaja H. Porgandi ja tema esindaja vandeadvokaat A. Kalme ning Tallinna Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat M. Mägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. novembril 1996. a. Tallinna Linnavaraameti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1994. a. otsuse ja 17. veebruari 1994. a. täiendava otsuse Helle Porgandi avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. Tallinna Linnakohtu 8. veebuari 1994. a. otsusega tuvastati juriidiline fakt, et Loviise Seppel võttis üle pärast oma abikaasa Karl Seppeli surma 2. aprillil 1940. a. Tallinnas Lääne tee 3 (end. Lääne tee 244) asuva krundi ja elamu omandiõiguse. Avalduse sellise fakti tuvastamiseks esitas Helle Porgand, kellele Loviise Seppel oli vanatädi. Kohtuvigade parandamise avalduses palus Tallinna Linnavaraamet linnakohtu otsuse tühistada, kuna kohus on kohtuotsuse tegemisel kohaldanud vääralt kohtuotsuse aluseks olevat materiaalõiguse normi ning rikkunud oluliselt protsessiõigusnormi, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Tallinna Linnavaraamet leidis, et kohtuotsus on tehtud linnavaraameti suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud. Kohus jättis tähelepanuta, et pärand avanes 2. aprillil 1940. a., mil abikaasadevahelisi abielu- ja pärimissuhteid reguleeris Balti Eraseadus. Nimetatud seaduse §-de 1709-1739 kohaselt omandas lastega naislesk kinnisasjast pärandvara suhtes eluaegse valitsemisõiguse, mitte aga omandiõiguse. Vastustaja H. Porgand leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. TsKS § 254 lg. 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Linnakohtule esitatud avalduse kohaselt vajas avaldaja juriidilise fakti tuvastamist selleks, et esitada varade tagastamise avaldus linnavaraametile. Linnakohtule esitatud ja Tallinna Linnavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjonile adresseeritud avalduses, on isikuna, kellel on ka õigus vaidlusalusele varale, märgitud Tiia Kask. TsKS § 25 lg. 1 kohaselt kutsutakse protsessiosalised kohtusse kutsega. Kätteantud kutse teatis tagastatakse kohtule (TsKS § 27 lg.1). Linnakohtu toimikus ei ole kohtuistungile kutsutute nimekirja ega adressaatidele kutsete kätteandmise teatiseid. Toimikus ei ole ka telefonogrammi teksti, mis kinnitaks protsessiosaliste kohtusse kutsumist (TsKS § 25 lg. 4). Kohus rikkus tsiviilkohtupidamisele esitatud nõudeid, jättes kohtuistungile kutsumata nii linnavaraameti esindaja kui ka teised asjast huvitatud isikud. TsKS § 318 lg. 1 p. 2 kohaselt on protsessinormide oluline rikkumine igal juhul aluseks esimese astme kohtuotsuse tühistamisele, kui kohtuotsus on tehtud isikute suhtes, keda
seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud. TsKS § 170 lg. 1 kohaselt uurib kohus tõendeid vahetult, sealhulgas kuulab ära protsessiosaliste seletused. TsKS § 34 lg. 1 kohaselt esimese astme kohtuistung protokollitakse. TsKS § 79 lg. 2 ja 3 kohaselt ajab kohtusjuriidilise isiku asja selle juht või tema esindaja, kes tegutseb volituse piires, mis temale seaduse või põhikirjaga on antud. Juht, kes ajab asja kohtus, esitab kohtule dokumendi, mis tõendab tema volitusi. TsKS § 172 kohaselt kontrollib kohus asjaosaliste kohalolekut ja teeb kindlaks, kes kutsututest on kohale ilmunud, kas puudujad teavad kohtuistungist ja millised andmed on nende ilmumata jäämise kohta. Kohus teeb kindlaks kohalolijate isikusamasuse ja esindajate volitused. Linnakohus jättis igasuguse tähelepanuta kõik eeltoodud seadusesätted ja on kohtuistungi protokolli kandnud lause: "Kohus kuulas ära linnavaraameti juhataja pr. Reidi, kes ei oma vastuväiteid; esindajat pole võimalik saata." Kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Kuna istungile linnavaraameti esindajat ei kutsutud ja teda seal ka ei olnud, siis ta ei saanud asja kohta midagi ütelda. Kohus rikkus kohtulike tõendite vahetu uurimise printsiipi, mis tähendab seda, et protsessiosalised kuulatakse ära vahetult kohtuistungil ja ei kuskil mujal. Toimikus ei ole esindaja volitusi tõendavat dokumenti ega ole teada, kes oli pr. Reidi. Kohtul polnud võimalik kontrollida esindaja isikusamasust ega volitusi. TsKS § 255 lg. 1 ja 2 p. 6 kohaselt tuvastab kohus juriidilisi fakte, millest sõltub isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine, kui seaduses ei ole ettenähtud teistsugust korda nende tuvastamiseks. TsÜS § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. TsKS § 254 lg. 3 kohaselt, kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu pädevusse, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel. Kohus jättis andmata juriidilise hinnangu, milline seadus näeb ette vara omandiõiguse ülevõtmise kui sündmuse, tehingu või muu õigustoimingu, mis ülevõtjale tekitaks varalise õiguse. Kui sellist seadust olemas ei ole, siis ei ole vara omandiõiguse ülevõtmine juriidiline fakt TsKS § 255 tähenduses. Kohus jättis tähelepanuta, et H. Porgandi avalduses kohtule räägitakse pärandvarast ja selle kasutama asumisest pärast Karl Seppeli surma, kuid neid suhteid ei reguleerita TsKS §-ga 255. Selleks on pärimisõiguse normid, millede alusel õiguslik vaidlus lahendatakse hagimenetluses. TsKS § 238 kohaselt võib asja otsustanud kohus protsessiosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui nõude osas, mille kohta protsessiosalised esitasid tõendeid ja andsid seletusi, otsust ei tehtud. Täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada 10 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Täiendav otsus tehakse kohtuistungil. Protsessiosalistele teatatakse istungi aeg ja koht.
on täiendavas kohtuotsuses lause: "Kohtuliku asja arutamise käigus ära kuulanud avaldaja seletused "". Kui istungit ei toimunud, siis ei saa otsuses viidata "avaldaja seletuste ärakuulamisele". Linnakohtu 8. veebruari 1994. a. otsuse tühistamise tõttu tuleb tühistada ka 17. veebruaril 1994. a. samas asjas tehtud täiendav otsus. Asja uuel arutamisel peab kohus andma juriidilise kvalifikatsiooni H. Porgandi esitatud taotlusele omandiõiguse ülevõtmise fakti tuvastamiseks ning järgima täpselt tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud menetlusnorme. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. veebruari 1994. a. otsus ja 17. veebruari 1994. a. täiendav otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Tallinna Linnavalitsusele 2. augustil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed J. Rätsep, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.