3-2-3-28-96
Tartus, 7. novembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kostja H. Partsi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 28. oktoobril 1996. a. Helmi-Linda Kirsipuu kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. juuni 1995. a. määruse menetluse lõpetamises Helmi-Linda Kirsipuu hagis Helgi Partsi vastu elamu kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja tasumata kommunaalteenuste nõudmiseks. Tartus Kitzbergi tänav 4 elamu kuulub võrdsetes 1/2 mõttelistes osades Helmi-Linda Kirsipuule ja Helgi Partsile. Hagiavalduses Tartu Linnakohtule palus H.-L. Kirsipuu kindlaks määrata elamu kasutuskorra ning mõista H. Partsilt välja 224 krooni tasumata kommunaalteenuste eest. Linnakohus lõpetas TsKS § 218 lg. 1 alusel asjas menetluse, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse. Määruse kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud AÕS § 72 lg. 1 järgi ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. Pooled kokkulepet saavutanud pole. AÕS § 76 lg. 1 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ning AÕS § 77 lg. 2 alusel otsustab kohus sel juhul, kas jagada asi reaalosadeks või anda asi ühele või mitmele kaasomanikule kohustusega tasuda teistele kaasomanikele nende osa rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Pooled pole kaasomandi lõpetamist nõudnud. Tartu Ringkonnakohus 26. juuni 1995. a. määrusega jättis H.-L. Kirsipuu erikaebuse rahuldamata ja linnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et linnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud selles toodud motiividel. Erikaebuse väide, et asjaõigusseadus ei välista elamu kasutuskorra kindlaksmääramise vaidluse lahendamist kohtus, ei ole õige. AÕS § 72, erinevalt varem kehtinud TsK §-st 121, ei sätesta kaasomandi kasutamise ja valdamise üle tekkinud vaidluste lahendamist kohtus. Samuti ei võta kaevatav määrus hagejalt võimalust oma varaliste õiguste kaitseks kohtusse pöörduda AÕS § 76 lg. 1 alusel, sest kaasomanikul on õigus nõuda kaasomanid lõpetamist kohtu korras ja kohus juhindub asja lahendamisel AÕS §-st 77 lg. 2. Kohtuvigade parandamise avalduses palus H.-L. Kirsipuu tühistada ringkonnakohtu määrus. Avaldaja leidis, et ringkonnakohus on valesti tõlgendanud materiaalõiguse normi. AÕS § 72 lg. 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohus on tähelepanuta jätnud nõude tasumata kommunaalteenuste ja omavoliliselt hõivatud ruumi kasutamise eest kompensatsiooni väljamõistmiseks. Kostja H. Parts leidis kolleegiumi istungil, et kohtuvigade parandamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Elamu Tartus Kitzbergi tänav 4 kuulub pooltele võrdsetes mõttelistes osades. Kaasomandi
valdamiseks ja kasutamiseks pooled kokkulepet saavutanud pole. Kohtute seisukoht, et sel juhul kui kaasomanikel ei ole võimalik ühist asja vastavuses AÕS § 72 lg. 1 vallata ja kasutada kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, on kaasomanikul õigus nõuda üksnes kaasomandi lõpetamist, on väär. Hageja taotles elamu kasutamiskorra kindlaksmääramist ja ei soovinud kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi valdamise ja kasutamise sätestab AÕS § 72, mille lõike 3 kohaselt kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Vastavalt TsÜS § 4 lg. 1 on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. AÕS § 72 lg. 5 annabki hagejale kaasomanikuna õiguse nõuda teiselt kaasomanikult, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Oma õiguste kaitseks ei pea kaasomanik taotlema kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 lg. 1 alusel, ainult seetõttu, et ta ei saa oma mõttelist osa kaasomandist vallata ja kasutada. Avaldaja väide, et tasumata kommunaalteenuste ja omavoliliselt hõivatud ruumi kasutamise eest kompensatsiooni nõude on apellatsioonikohus ekslikult jätnud tähelepanuta, ei ole õige. Hageja ei vaidlustanud selles osas erikaebuses linnakohtu määrust ja ringkonnakohus vaatas õigesti asja läbi TsKS § 301 nõuetest lähtuvalt. Osundatud sätte kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja selles esitatud vastuväidete piires. Juhindudes TsKS § 357, 354 lg. 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. juuni 1995. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Helmi-Linda Kirsipuule 09. juulil 1996. a. makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.