lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-2-12-96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 24.10.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-12-96
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
24.10.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
536
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-2-12-96

MÄÄRUS

Tartus, 24. oktoobril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, AS-i Autoteenindus esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. oktoobril 1996. a. AS-i Autoteenindus teistmisavalduse alusel Võru Maakohtu 6. novembri 1992. a. otsuse ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu 29. jaanuari 1993. a. määruse Paul Kirchbergi hagis AS-i Autoteenindus vastu tervisekahjustuse hüvise nõudes. Paul Kirchberg esitas 20. juulil 1992. a. Võru Maakohtule hagi AS-i Võru Autoremont ja AS-i Autoteenindus vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohtu 6. novembri 1992. a. otsusega rahuldati hagi AS-i Autoteenindus vastu. Kohtuotsuse kohaselt tekkis hageja kutsehaigus töötamise ajal AS Autoteenindus isemajandamise alusel tegutsevas struktuuriüksuses Võru Autohooldusjaamas. Otsuse tegemise ajaks oli autohooldusjaama tegevus lõppenud ning Vabariigi Valitsuse korralduse alusel olid tema varad antud munitsipaalomandusse. Kohus leidis, et registreerimistunnistuse, asutamislepingu, protokolli ja põhikirja järgi ei ole AS Võru Autoremont AS-i Autoteenindus Võru Autohooldusjaama õigusjärglane. Kostjaks ei ole ka Võru Linnavalitsus, kuna vara andmisega munitsipaalomandusse ei kaasne iseenesest õigusjärgluse üleminekut vara vastuvõtjale. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a. määruse nr. 172 "Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra" p. 17 kohaselt maksab hüvise välja tekitatud kahju eest vastutav organisatsioon, selle reorganiseerimise või likvideerimise korral õigusjärglane või kõrgemalseisev organisatsioon. Eesti Vabariigi Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 29. jaanuari 1993. a. määrusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Tuginedes nimetatud kohtulahenditele, rahuldas Tallinna Linnakohus 24. mai 1996. a. otsusega P. Kirchbergi hagi AS-i Autoteenindus vastu ajavahemikul 1. november 1992. a. kuni 31. mai 1996. a. vähem makstud ja maksmata hüvise nõudes. Teistmisavalduses palus AS Autoteenindus maakohtu otsuse ja Ülemkohtu määruse tühistada, kuna otsuse tegemise ajal 6. novembril 1992. a. AS-i Autoteenindus ei eksisteerinud, olemas oli RAS Autoteenindus. AS Autoteenindus tekkis RAS-i Autoteenindus erastamise käigus 100 % aktsiate müügiga 28. septembril 1994. a. AS-le Järve Autokeskus. Võru Autohooldusjaam munitsipaliseeriti Võru Linnavalitsuse 12. juuni 1992. a. määrusega ning töötajad viidi üle AS-i Võru Autoremont. Vastavalt munitsipaalvara 10. mai 1994. a. ostu-müügi lepingule, müüdi ME Võru Autoteenindus tervikvara AS-le Vaies, milline vastavalt viidatud lepingu p.-le 4.5 pidi üle võtma kõik ME Võru Autoteenindus lepingud ja kohustused. Vastuses avaldusele leidis P. Kirchberg, et kohtute lahendid on õiged. Kolleegium leidis, et kohtute lahendite teistmiseks alus puudub.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

TsKS § 350 lg. 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud otsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinudki olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Uusi asjaolusid, mis kinnitaks või kummutaks Võru Maakohtus arutusel olnud asjaolusid, teistmisavalduses esitatud ei ole. Võru Maakohtu otsuses ja Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi määruses on lühendit "AS" (aktsiaselts) kasutatud riikliku aktsiaseltsi (RAS) tähenduses vastavalt riikliku aktsiaseltsi "Autoteenindus" 26. juulil 1991. a. Tallinna Linnavalitsuses registreeritud põhikirja I osa p.-le 1, mille kohaselt riikliku aktsiaseltsi ametlikuks nimetuseks eesti keeles on "AS Autoteenindus". Vaidlus selle üle, kas AS Autoteenindus on RAS-i Autoteenindus õigusjärglane ning õige kostja P. Kirchbergi hagis vähem makstud ja maksmata hüvitise nõudes, tuleb lahendada selles samas asjas. Juhindudes TsKS §-st 354 lg. 3, kolleegium m ä ä r a s: Jätta AS-i Autoteenindus avaldus Võru Maakohtu 6. novembri 1992. a. otsuse ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu 29. jaanuari 1993. a. määruse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.