3-2-3-26-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 24. oktoobril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja Maire Tikk'u osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. oktoobril 1996. a. Urmas Niliski kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1995. a. otsuse Maire Tikk'u ja Leopold-Johannes (ka Leopoldo Juan) Niiluse hagis Urmas Niliski vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Urmas Nilisk kasutab üürilepingu alusel 3-toalist korterit üldpinnaga 80 m2 Tallinnas Kopli 14-8. Tallinna Linnavalitsuse 16. veebruari 1994. a. korralduse nr. 256-k alusel tagastati Kopli 14 elamu 10. juunil 1994. a. aktiga nr. 57 omandireformi õigustatud subjektidele Maire Tikkule ja LeopoldJohannes Niilusele. Tallinna Linnakohtule 29. augustil 1995. a. esitatud hagis palusid hagejad üürilepingu kostjaga lõpetada, sest kostja keeldus uue üürilepingu sõlmimisest ega ole tasunud üüri ja kommunaalteenuste eest alates 1995. aasta algusest, s.o. üle kolme kuu. Kostja ei ela vaidlusaluses korteris, mistõttu palusid hagejad teda kohtusse kutsuda ajalehekuulutusega. Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1995. a. otsusega hagi rahuldati ES § 54 lg. 1 p. 1 alusel. Kohus otsustas kostjaga eluruumi üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada ja ta eluruumist välja tõsta hagiavalduses toodud põhjustel. Avalduses kohtuvigade parandamisekspalus kostja linnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kohus ei kutsunud kostjat nõuetekohaselt kohtuistungile. Kostjale kohtukutset ei saadetud, vaid avaldati teade ajalehes. Hagejale Maire Tikkule oli kostja elu- ja töökoht teada, sest kohtuotsuse täitmiseks pöördus ta kohe kostja töökohta. Jättes kostja kohtuistungile nõuetekohaselt kutsumata, võttis kohus kostjalt võimaluse esitada hagile vastuväiteid ja tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohtuotsuse ärakirja kostjale ei saadetud, mistõttu sai kostja kohtuotsusest teada alles siis, kui seda täitma hakati. Kohus tegi otsuse enne kohtuistungi toimumist. Kohtuotsus kannab 8. novembri 1995. a. kuupäeva, kohtuistungi protokoll aga alles 9. novembri 1995. a. kuupäeva. Kostja leidis, et ta ei pidanud tasuma üüri, kuna majaomanikud lasid majal nii laguneda, et selles asuvate korterite kasutamine muutus võimatuks maja katus jooksis läbi ja talvel külmus väliskoridoris asuv WC, mis jäeti remontimata ja likvideeriti hoopis. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis Maire Tikk, et kohtuotsus on õige. Vaidlusaluses majas on võimalik elada, sest seda on remonditud. Hagejale oli teada kostja töökoha telefoninumber, kuid kostja keeldus hagejaga rääkimast. Hagejale ei olnud teada kostja asukoht, kuid vaatamata sellele saatis kohus korduvalt kostjale kohtukutseid. Kostja ei reageerinud kutsetele. Kolleegiumi istungil palus Maire Tikk jätta kohtuotsuse muutmata. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu.
TsKS § 146 lg. 2 p. 3 kohaselt peab hagiavalduses olema kirjas kostja nimi, elu- või asukoht ja postiaadress, töökoht (amet või tegevusala), sidevahendite numbrid. Kui hageja ei tea kostja aadressi, siis tuleb lisada, mida hageja on teinud selle teadasaamiseks. Kohus ei nõudnud hagejalt hagiavaldust vastu võttes, et selles oleksid kõik seadusega ettenähtud andmed kostja kohta. Hageja kinnitas vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele, et talle oli teada kostja töökoht ja telefoninumber. TsKS § 65 lg. 1 kohaselt on protsessiosaline kohustatud heauskselt kasutama kõiki temale kuuluvaid protsessiõigusi. Hageja ei olnud siiras, kui jättis hagiavalduses kostja kohta osa teadaolevaid andmeid märkimata. Hageja viis kohtu eksitusse, mistõttu kohus rahuldas hageja taotluse ja kutsus kostja kohtusse ajalehekuulutusega. Kohus jättis tähelepanuta, et kohtusse kutsumise korda ei määra mitte hageja, vaid see toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. Tsiviilkohtupidamise seadustiku §-id 25-30 sätestavad kohtusse kutsumise korra. Protsessiosalised kutsutakse kohtusse kutsega, mis toimetatakse kätte elukoha aadressil, kuid kui isik tegelikult sel aadressil ei ela, võib kohtukutse saata tema töökohta (ka telefonogrammiga). Kohtukutse antakse isikule kätte allkirja vastu kutsele lisatud teatisel. Kui posti kättetoimetav isik ei saa kätte asjas väljakutsutud isikut tema elu- või töökohas, antakse kutse allkirja vastu kätte piirkonna politseiametnikule või töökoha ametnikule, kes on kohustatud selle esimesel võimalusel adressaadile kätte andma. Ainult siis, kui kostja elukoht või asukoht on hagejale teadmata, vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole, kutsustakse kostja kohtusse ajalehekuulutusega. Linnakohus rikkus TsKS § 146 lg. 2 p. 3 sätteid, kui ei nõudnud hagejalt kõiki andmeid kostja kohta ja jättis kostjale kohtukutse üldse saatmata. Hageja väide vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele, et kohus saatis kostjale korduvalt kutseid, ei vasta tõele. Kohtutoimikust ei nähtu, et kohus oleks kostjale kutseid saatnud. TsKS § 246 lg. 1 kohaselt saadetakse ärakiri kohtuotsusest poolele, kes kohtuistungil ei olnud, viie päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse resolutiivosas on märgitud, et otsus tehti teatavaks 17. novembril 1995. a. Linnakohtu toimikus ei ole märkigi sellest, et kostjale oleks kohtuotsus saadetud. TsKS § 64 kohaselt on protsessiosalise üheks õiguseks kaevata edasi kohtuotsuse peale. Kohus rikkus kostja seda õigust, kui jättis kostjale, keda kohtuistungil ei olnud, kohtuotsuse üldse saatmata. TsKS § 227 kohaselt teeb kohus otsuse avalikult teatavaks otsuse kuulutamisega kohtusaalis samal istungil ja selgitab otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega. Ainult siis, kui otsuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus selle kuulutamise kuni 10 päevaks edasi lükata. Kui otsust ei kuulutatud asja arutamise lõppemisel, teatab kohus protsessiosalistele, millal kohtuotsus avalikult kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. TsKS § 226 lg. 5 kohaselt kannab kohtuotsus allakirjutamise kuupäeva. Avalikult kuulutamiseks peab otsus olema tehtud, vormistatud ja alla kirjutatud. Sellest tulenevalt kannab kohtuotsus kohtuistungi toimumise kuupäeva, kui otsus kuulutati samal istungil. Kui kohtuotsuse tegemine ja vormistamine nõudis enam aega, siis peab kohtuotsus kandma kuupäeva, mil
ta avalikult kuulutati. Linnakohtu otsus kannab 8. novembri 1995. a. kuupäeva. Kohtuistung oli määratud ja toimus tegelikult 9. novembril 1995. a. Järelikult ei ole linnakohtu otsuses märgitud kuupäev ei istungipäev ega otsuse avalikult kuulutamise päev. Otsus kuulutati avalikult 17. novembril 1995. a. ja seda kuupäeva pidanukski otsus kandma. Kuna kohtuotsus kannab seletamatut kuupäeva, siis ei vasta kohtuotsus seaduses esitatud nõuetele ja tuleb tühistada. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-idest 354 lg 2 ja 357 tsiviilkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Linnakohtu 8. novembri 1995. a. otsus ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Urmas Niliskile 3. juulil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.