Kohtulahend

ettekirjutust täitma. Maksukorralduse seadus määrab maksuvaidluse poolte õigused, kohustused, vastutuse ja vaidluste lahendamise korra. Võlgnik ei ole kasutanud seaduses sätestatud tähtaegadel võimalust maksuvaidluse lahendamiseks. Võlgniku vastuväited maksuameti nõude ebaselguse kohta on tõendamata. Ajutise pankrotihalduri aruannetest lähtuvalt ei suuda võlgnik maksuameti nõuet rahuldada ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on alatiselt maksejõuetu ning tema pankrot on põhjendatud. Kassatsioonkaebuses palus AS Primex apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kassaator leidis, et apellatsioonikohus on seadust vääralt kohaldanud ning kohtukulude väljamõistmisel rikkunud protsessiõiguse norme. Kassaator leidis, et maksuameti nõue ei ole selge. Maksuvaidlus ei ole lõppenud ja nõude osas ei ole jõustunud kohtuotsust ei tsiviil- ega haldusasjas, mistõttu peab kohus pankrotiasjas igal juhul hindama nõude selgust. Apellatsioonikohus ei pööranud tähelepanu võlgniku esitatud tõenditele ja argumentidele ning pidas nõuet selgeks, kuna võlgnik oli mööda lasknud nõude vaidlustamise tähtaja. Tegelikult pidanuks apellatsioonikohus asja sisuliselt lahendama. Võlgnik leidis, et ta ei pidanudki tulumaksu maksma, sest ta on väliskapitali osalusega aktsiaselts ja talle laienesid maksusoodustused. Kuna nõue tulumaksu osas on alusetu, siis on alusetu ka sellest tulenev viivise nõue. Alusetu on ka käibemaksu nõue mitterahaliste sissemaksete eest. Kassaator leidis, et ta ei ole maksejõuetu. Apellatsioonikohus ei saanud pankrotti välja kuulutada, sest linnakohtu otsusest oli möödunud aasta ja võlgniku majanduslik olukord võis olla muutunud. Apellatsioonikohus jättis hinnangu andmata võlgniku majanduslikule olukorrale otsuse tegemise aja seisuga. Kaebuses leiti, et maksuamet ei saa apellatsiooniastmes kohtukulude hüvitamist nõuda, sest maksuamet ei nõudnud linnakohtus kohtukulude hüvitamist ega esitanud kohtukulusid tõendavaid dokumente. Apellatsioonkaebuses ei ole õigust esitada nõudmisi, mida esimese astme kohtus ei esitatud (TsKS §-d 57 lg. 1 ja 301 lg. 2). Advokaadibüroo esitatud arved tasus Riigi Maksuamet, aga kohtus esindas vandeadvokaat Tartu Linna Maksuametit. Apellatsioonikohtule esitati arved nr. 63, 72 ja 103. Arve nr. 63 ja sellele vastav maksekorraldus nr. 1051 summaga 41 300 krooni ei ole seotud pankrotiasjaga. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis Tartu Linna Maksuameti esindaja, et kassaatori esitatud väited on põhjendamatud, sest need ei tugine kohtute poolt kontrollitud tõenditele ning kordavad suures osas kassaatori poolt varem väljendatud seisukohti. Võlgnik ei ole oma maksejõulisust millegagi tõendanud ega võlga tasuma asunud ja see ongi pankroti põhjus. Kolleegiumi istungil palus Tartu Linna Maksuameti esindaja jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonikohtu otsust tuleb muuta kohtukulude väljamõistmise osas. PankrS § 1 kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja talle võib kohtuotsusega välja kuulutada pankroti, kui võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 9 lg. 1 p. 4 kohaselt on pankrotiavalduse aluseks asjaolu, et võlgnik ei ole tasunud võlga 10 päeva jooksul pärast tähtaja saabumist ning võlausaldaja on talle teatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ja võlgnik ei ole seejärel võlga tasunud 10 päeva jooksul. PankrS § 4 lg. 2 kohaselt on võlausaldajaks maksuvõla puhul maksuhaldur (Riigi Maksuamet või selle kohalikud talitused). Maksukorralduse seadus (MKS) määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS §15 lg. 1 kohaselt on maksuhalduril õigus teha maksumaksjale maksuseaduste ja maksukorralduse seaduse alusel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi, määrates ühtlasi ettekirjutuse täitmise tähtaja. MKS § 22 lg. 4 sätestab, et maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal kohustus tõestada, et maks määrati valesti. Maksuvaidlusi võib lahendada halduskohtus maksukorralduse seaduse §-des 35-41 sätestatud korras ja tähtaegadel. Maksumaksjal on õigus ettekirjutust vaidlustada 30 päeva jooksul arvates ettekirjutuse saamise päevast maksuhalduri kohalikus talituses (käesolevas vaidluses Tartu Linna Maksuametis). Maksuhalduri kohaliku talituse otsust on maksumaksjal õigus vaidlustada maksuhalduri keskasutuses (Riigi Maksuametis) 30 päeva jooksul kohaliku talituse otsuse saamise või tähtaja lõppemise päevast arvates. Maksuhaldurite otsused tehakse 30 päeva jooksul arvates kaebuse saamise päevast. Maksumaksjal on õigus maksuvaidluse igas faasis esitada kaebus kohtusse. Kaebuste esitamine maksuhalduritele või kohtusse ei võta maksumaksjalt kohustust täita ettekirjutus. Apellatsioonikohus on õigesti asunud seisukohale, et kuna võlgnik ettenähtud korras õigeaegselt ettekirjutust ei vaidlustanud, siis on ettekirjutus jõus ja maksuameti nõue pankrotimenetluses on selge. Vaidlus maksuhalduri ja võlgniku vahel on lõppenud. Võlgnik on jätnud tähelepanuta, et sõltumata vaidlemise soovist on võlgnik kohustatud täitma ettekirjutuse, sest kaebuste esitamine ei võta maksumaksjalt kohustust täita ettekirjutus (MKS § 41). Kui aga ettekirjutust ei täideta võib maksuhaldur esitada pankrotiavalduse PankrS § 9 lg. 1 p. 4 alusel. Apellatsioonikohus on põhjendatult seisukohal, et võlgniku suutmatus maksuhalduri nõudeid rahuldada ei ole ajutine võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt. Kohus märgib õigesti, et võlgniku maksejõuetust kinnitab ajutise pankrotihalduri aruanne seisuga 30. aprill 1995. a., mille kohaselt võlgniku majanduslik olukord oli kriitiline, ja ajutise pankrotihalduri seisukoht 30. aprillil 1996. a., mille kohaselt AS-i Primex tegevus oli sisuliselt peatunud alates 1995. a. algusest. Võlgniku maksejõuetust kinnitab asjaolu, et ettekirjutust ei ole täidetud kahe aasta jooksul. TsKS § 57 lg. 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks tehti otsus, teiselt poolelt välja kõik kohtukulud. Enne asja läbivaatamise lõpetamist kohtule kohtukulude nimekirja esitamata jätmisel kaotab pool õiguse nõuda kulude hüvitamist. Apellatsioonikohus on õigesti otsustanud võlgnikult välja mõista kohtukulud. Kassatsioonkaebuse väide, et kohtukulude väljamõistmist esimese astme kohtus ei taotletud, ei ole õige. Linnakohtu istungi protokolli kohaselt taotlesid pooled kohtukulude väljamõistmist. Kohus otsustas kohtukulud

jätta poolte endi kanda. Ka apellatsioonikohtus nõudsid pooled kohtukulude hüvitamist ning esitasid arved ja maksekorraldused - seega esitasid pooled kohtukulude hüvitamise nõude enne asja läbivaatamise lõpetamist. Apellatsioonikohus on eksinud kohtukulude väljamõistmisel arvete ja maksekorralduste loetlemisega ning sellest tulenevalt eksinud ka väljamõistetud summas. Selles osas tuleb apellatsioonikohtu otsust muuta. Kohtule ei ole esitatud arvet nr. 102 ja maksukorralduse nr. 760 järgi on seetõttu võlgnikult rohkem välja mõistetud 23 600 krooni. Ekslikult on otsuses märgitud arve nr. 63 ja sellest tulenev maksekorraldus nr. 1051, kuigi seda summat võlgnikult välja ei mõistetud. Arvete 103 ja 72 alusel on maksekorraldustega 760 ja 1151 tasutud kohtukulu käesolevas pankrotiasjas vastavalt 23 600 ja 3950 krooni, s.o. kokku 27 550 krooni, mis tulebki võlgnikult välja mõista Tartu Linna Maksuameti kasuks. Asjaolu, et kohaliku maksuameti keskasutus ehk Riigi Maksuamet on tegelikult kandnud kohtukulud, ei oma kassaatori seisukohalt tähtsust. Kohtukulude tasumise selline kord on Riigi Maksuameti töökorralduse küsimus. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium o t s u s t a s: Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 1996. a. otsus AS-i Primex pankroti väljakuulutamiseks. Muuta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 1996. a. otsust kohtukulude väljamõistmise osas ja mõista välja AS-lt Primex 27550 (kakskümmend seitse tuhat viissada viiskümmend) krooni kohtukulu Tartu Linna Maksuameti kasuks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada AS-le Primex 10. juunil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.