3-2-1-109-96
Tartus, 10. oktoobril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kassaatori esindaja vandeadvokaat A. Raigi ja vastustaja AS-i Bonman esindaja vandeadvokaat L. Glikmani osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. septembril 1996. a. AS-i Eesti Ühispank erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 1996. a. määruse apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks AS-i Eesti Ühispank hagis AS-i Bonza ja AS-i Bonman vastu 3 354 780 krooni nõudes ja AS-i Bonman vastuhagis 12 008 663 krooni nõudes. AS Bonman esitas Tallinna Linnakohtu 1. aprilli 1996. a. otsusele apellatsioonkaebuse ning palus riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel sisse nõuda arestitud arvelduskontolt nr. 13467578 Eesti Ühispangas. Tallinna Linnakohus jättis 8. mai 1996. a. määrusega apellatsioonkaebuse käiguta riigilõivu tasumata jätmise tõttu ning andis apellandile aega puuduste kõrvaldamiseks 20. maini 1996. a. Määruse kohaselt on apellant kohustatud apellatsioonkaebuse esitamisel tasuma riigilõivu ning esitama kohtule vastava maksedokumendi. Tsiviilkohtupidamise seadustik ei sätesta võimalust, et apellatsioonkaebuse esitamisel võiks kohus ise riigilõivu sisse nõuda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. juuni 1996. a. määrusega linnakohtu määruse muutmata ja AS-i Bonman erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu määrus on seaduslik, põhjendatud ja piisavalt motiveeritud. Ringkonnakohus pikendas apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud aega kuni 12. juulini 1996. a. ja hoiatas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Erikaebuses palus hageja AS Eesti Ühispank tühistada ringkonnakohtu määruse ning jätta erikaebuse rahuldamata ilma asja uueks läbivaatamiseks andmata. Hageja leidis, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud protsessiõiguse norme. TsKS § 291 lg. 1 kohaselt on apellatsioonikohtul õigus määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kui tegemist on teise astme kohtu poolt leitud vigadega, mitte aga esimese astme kohtu poolt tuvastatud ja apellandi poolt kõrvaldamata puudustega. TsKS § 301 lg. 1 kohaselt saab ringkonnakohus kontrollida esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust vaid kaebuse ja vastuväidete piires, kuid AS Bonman ei taotlenud erikaebuses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist või võimaluse andmist tasuda riigilõiv mõnel muul viisil. Seega on ringkonnakohus teinud iseseisva otsustuse, mis väljus kaebuse piiridest. Apellatsioonikohtu määrusega rahuldati erikaebus tingimuslikult, mis on nii formaal-juriidiliselt kui sisult vastuolus TsKS §-i 292 lg. 1 p. 1 ning juriidilise terminiga "jätta rahuldamata". Kostja palus jätta erikaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Kohus ei ole rikkunud TsKS §-de 285 lg. 2 ja 301 lg. 1 nõudeid. Tsiviilkohtupidamise seadustik ei keela kohtu initsiatiivil tähtaja pikendamist (§ 42) või uue tähtaja andmist kõrvaldamata puuduste kõrvaldamiseks (§ 291 lg. 1). Samuti ei ole keelatud erikaebuse rahuldamata jätmine ja tähtaja andmine riigilõivu tasumiseks.
Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kaebuses toodud väidete juurde ning palus kaebuse rahuldada. Kostja esindaja leidis, et määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. TsKS § 42 kohaselt võib kohtu määratud tähtaega kohus pikendada. Ringkonnakohtu määruse kohaselt linnakohtu määrus apellatsioonkaebuse käiguta jätmises on seaduslik, põhjendatud ja piisavalt motiveeritud. Apellatsioonikohus pikendas apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega. Tulenevalt TsKS § 285 lg. 1 on apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumata jätmisel puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise õigus esimese astme kohtul, kuid apellatsioonikohtu tähtaja pikendamine ei olnud vastuolus tsiviilkohtupidamise üldise põhimõttega, mis tuleneb TsKS § 3 lg. 2, mille kohaselt tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tsiviilasjade õige ja võimalikult kiire läbivaatamine ning lahendamine. Linnakohtu määruses antud tähtaeg oli apellatsioonikohtu lahendi tegemise ajaks möödas. Õige on hageja väide, et TsKS § 291 lg. 1 kuulub kohaldamisele kui teise astme kohus leiab apellatsioonkaebuses täiendavalt puudusi, kuid kassaator on jätnud tähelepanuta, et AS Bonmani esitatud apellatsioonkaebus ei olnud veel jõudnud apellatsioonikohtu menetlusse ja ringkonnakohus erikaebuse lahendamisel nimetatud sätet ei kohaldanud. Kaebuse väide, et apellatsioonikohus rikkus TsKS § 301 lg. 1 sätteid, ei ole õige. Erikaebuses palus AS Bonman anda temale võimalus edasi kaevata esimese astme kohtu otsusele. Seega sisaldas erikaebus taotlust pärast kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist võimaluse andmist riigilõivu tasumiseks. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 1996. a. määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.