3-2-1-100-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 27. septembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. septembril 1996. a. Urmas Mölderi ja Heiki Lompi kassatsioonkaebuste alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. mai 1996. a. otsuse Riita Mölderi hagis Urmas Mölderi ja Heiki Lompi vastu üürilepingu lõppenuks tunnistamiseks ja Urmas Mölderi vastuhagis Riita Mölderi kohustamiseks mitte tegema takistusi eluruumi kasutamisel. Tallinnas Kivila (end. Veimeri) tänav 11-37 asuvasse 4-toalisse korterisse on sisse kirjutatud Riita Mölder, tema lahutatud abikaasa Urmas Mölder, nende viis alaealist last ja U. Mölderi vend Heiki Lomp.
lahkunud. Kriminaalasja arutamisel Tallinna Linnakohtus nimetas ta oma elukohaks Tartu maakond Puhja vald Kaimi küla. Kassatsioonkaebuses palus H. Lomp tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ning asjas menetluse lõpetada. Kassaator leidis, et üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine ES § 53 alusel saab olla vaid üürniku vaba tahe. Samuti ei tulene ES § 53 mõttest, et kohus võiks üürniku taotlusel tunnistada üürilepingu ennetähtaegselt lõpetatuks teise üürniku suhtes. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TsKS § 318 lg. 2 sätteid - 4. jaanuaril 1996. a. kassaatorile linnakohtust kätteantud kohtuotsuse ärakirjas oli faktivigu ning see erines toimikusse õmmeldud kohtuotsusest, millel veel 8. jaanuaril 1996. a. puudusid kaasistujate allkirjad. TsKS § 237 lg. 1 kohaselt ei saa pärast otsuse avalikku kuulutamist seda enam tühistada või muuta. Kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused parandatakse määrusega, kuid kohus asendas ühe otsuse teisega. Kassatsioonkaebuses palus U. Mölder tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse normi. Tõendatud pole, et kassaator oleks soovinud eluruumist alatiseks lahkuda. Üürilepingu lõpetamine ES § 53 alusel saab olla vaid üürniku vaba tahe ning kohus ei või ühe üürniku taotlusel tunnistada üürilepingut teise üürniku suhtes lõppenuks. Vastustaja leidis, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus andis õige hinnangu linnakohtu poolt protsessiõiguse normide rikkumisele. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohus tunnistas Tallinnas Kivila 11-37 eluruumi üürilepingu H. Lompi ja U. Mölderi suhtes lõppenuks seoses nende lahkumisega elama alatiseks teise kohta ES § 36 ja 53 alusel. Kohus jättis seejuures tähelepanuta, et ES § 53, mille kohaselt on üürnikul temaga koos elavate perekonnaliikmete kirjalikul nõusolekul õigus igal ajal eluruumi üürileping lõpetada, teatades sellest üürile andjale vähemalt kolm kuud ette, sätestab üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused üürniku algatusel. Üürniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete lahkumise korral alatiseks elama teise kohta loetakse eluruumi üürileping lõppenuks alatiseks lahkumise päevast. Üürnik ja temaga koos elavad perekonnaliikmed kasutavad üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kõiki kohustusi, mis tulenevad üürilepingust. Samasugused õigused ja kohustused on isikutel, kes lakkasid olemast üürniku perekonnaliikmed kuid elavad üürnikuga koos (ES § 36). Kohtud on käsitlenud üürnikuna hagejat. Üürilepingu mõistest (ES § 28) tulenevalt on üürilepingu poolteks üürnik ja üürile andja. Asjaolu, et üürniku perekonnaliige või isik, kes lakkas olemast üürniku perekonnaliige, lahkus korterist, ei anna üürnikule alust ES § 53 järgi seada kahtluse alla praeguse või endise perekonnaliikme õigust korterit kasutada. Tulenevalt ES §-st 53 on üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürniku õigus ja seda üürile andja ees. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium
o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. mai 1996. a. otsus ja asi saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebused rahuldada. Tagastada Heiki Lompile 3. juunil 1996. a. tasutud kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni ja advokaadibüroole AS Siiri Schneider 3. juunil 1996. a. tasutud kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.