3-2-1-106-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 27. septembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kassaatori A. Kärme ja tema esindaja vandeadvokaat K. Kooga osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. septembril 1996. a. Ain ja Svetlana Kärme kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 1996. a. otsuse Valentina Genina hagis Svetlana ja Ain Kärme vastu 11 614 krooni 15 sendi nõudes.
rikkumisel on õigus nõuda moraalse kahju hüvitamist. TsÜS § 26 kohaselt peab moraalse kahju hüvitamise nõue olema seotud isiklike õiguste rikkumise lõpetamise nõudega, kuid sellist nõuet ei ole V. Genina esitanud. Samuti ei ole ringkonnakohus andnud hinnangut, milliste süüvormide puhul on võimalik moraalse kahju tekitamine ja millise süüvormiga oli kostjate puhul tegemist. Kuna kostjad on vabatahtlikult tasunud neile teatavaks tehtud lapse raviga seotud kulud, ei ole ka riigilõivu väljamõistmine varalise kahju osas õigustatud. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegiumi istungil jäi kassaator A. Kärme kaebuses esitatud motiivide juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole näidanud otsuses ära seadust, mille alusel isiku füüsilise puutumatuse rikkumise korral TsÜS § 26 kohaselt võib nõuda moraalse kahju hüvitamist, on põhjendatud. Ringkonnakohtu otsus tuleb selles osas tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel TsÜS § 26 väära kohaldamise tõttu. TsÜS § 26 annab aluse selleks, et isik võib nõuda ka sama seaduse paragrahvides 23-25 nimetamata isiklike õiguste rikkumisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. TsK § 463 kohaselt on kohus pannud kostjatele õigesti kohustuse hüvitada tervisekahjustusega tekitatud kulutused ja nõudnud kostjatelt varalise kahju hüvitise välja hageja kasuks. Kohus on aga jätnud tähelepanuta, et füüsilise puutumatuse rikkumisega tekitatud moraalse kahju hüvitamise nõue võib kuuluda rahuldamisele juhtudel, mis seadusega on sätestatud. Otsustanud moraalse kahju hagi rahuldada, ei ole kohus märkinud otsuses asjaolusid, mille kohaselt ta leiab, et füüsilise puutumatuse rikkumisega on hagejale, kelle tütart hammustas kostjate koer, tekitatud moraalset kahju, nagu seda nõuab TsÜS § 172 lg. 3. Hageja on esitanud kohtule hagi enda, mitte tütre nimel. Riigilõivu on kohus välja mõistnud kooskõlas riigilõivu seadusega sellelt summalt, mille osas hagi rahuldati. Kuna 6000 kr. osas tuleb kohtuotsus tühistada, siis selle summa pealt riigilõivu võtmine ei ole samuti põhjendatud. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 1996. a. otsus osas, millega Ain Kärmelt ja Svetlana Kärmelt mõisteti solidaarselt välja moraalse kahju katteks 6000 krooni hüvitist Valentina Genina kasuks ja sellele vastavalt riigilõivu Ain Kärmelt ja Svetlana Kärmelt kummaltki 180 krooni 5 senti samuti Valentina Genina kasuks ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Jätta Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 1996. a. otsus muutmata osas, millega Ain Kärmelt ja Svetlana Kärmelt mõisteti solidaarselt 1139 (ükstuhat ükssada kolmkümmend üheksa) krooni 15 senti ja kummaltki 34 (kolmkümmend neli) krooni 15 senti Valentina Genina kasuks. Ain Kärme ja Svetlana Kärme kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Ain Kärmele ja Svetlana Kärmele kummalegi 200 (kakssada) krooni, mis on tasutud vastavalt 31. mail 1996. a. ja 14. juunil1996. a.
Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.