3-2-3-21-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 26. septembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Viljandi Haigla esindaja vandeadvokaat M. Normanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. septembril 1996. a. Voldemar Saviku kohtuvigade parandamise avalduse alusel Viljandi Rajooni Rahvakohtu 30. juuni 1961. a. otsuse Viljandi Rajooni Prokuröri hagis Viljandi Rajooni TSN TK huvides Viljandi Linna TSN TK, Viljandi Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Usuühingu ja Voldemar Saviku vastu hoonestuslepingu tühistamiseks. Viljandi Rajooni Rahvakohtu 30. juuni 1961. a. otsusega tühistati Viljandi Rajooni Riikliku Notariaalkontori notari tõestatud hoonestusleping Viljandis Uku tänava kvartalis nr. 52 krundi nr. 10A tähtajatuks kasutamiseks andmise kohta Voldemar Savikule individuaalelamu ehitamiseks. Hoonestusleping oli sõlmitud Viljandi Linna TSN Täitevkomitee ja Voldemar Saviku vahel 9. märtsil 1959. a., registri nr. 757 all. Otsuse põhjenduste kohaselt on toimiku materjalide ja kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate Saureni, Kahu, Meisteri jt. ütlustega ning kostja Saviku seletusega tõendatud, et Viljandi linnas, Uku tänav 10 majavalduse ehitas Viljandi Evangeeliumi Kristlaste-Baptistide Usuühing annetuste ja korjanduste arvel oma liikmete tööjõuga palvelaks usuliste talituste läbiviimiseks, kusjuures fiktiivselt on 9. märtsil 1959. a. V. Saviku nimel sõlmitud Viljandi Linna TSN Täitevkomiteega hoonestusleping ja teised majavaldusega seotud dokumendid, et näidata Saviku poolt maja ehitamist, mida ta tegelikult teinud ei ole. Avaldaja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist, sest: 1) kohtuotsuses pole viidet materiaalõiguse normile, millele otsus tugineb; 2) maja oli enne otsuse tegemist ekspluatatsiooni võetud ja kuulus isikliku omandiõiguse alusel avaldajale; 3) avaldajalt individuaalelamu tasuta äravõtmine ei tuginenud ühelegi materiaalõiguse normile, sest otsuse tegemise ajal kehtis Eestis ajutiselt jõustatuna Vene NFSV tsiivilkoodeks, mille § 1 järgi olid kodaniku tsiviiilõigused kaitstud seadusega. Individuaalelamu tasuta äravõtmist tsiviilkoodeks ette ei näinud; 4) hoonestuslepinguga seonduvad küsimused olid reguleeritud Eesti NSV Kommunaalmajanduse Ministeeriumi 18. aprilli 1957. a. ringkirjaga nr. E-1555, mis nägi ette hoonestajale teatud kohustusi, mida avaldaja rikkunud pole; 5) kohtu järeldused teeseldud tehingu kohta on meelevaldsed ning ei tugine nendel tõenditel, mis olid kohtu käsutuses. ENSV Ministrite Nõukogu 9. aprilli 1958. a. määrusega nr. 122 kehtestatud "Juhend individuaalelamute ehituskruntide eraldamise korra kohta ENSV linnades, rajoonikeskustes ja alevites" punkti 16 kohaselt oli hoonestajalt kohtu korras võimalik ehituskrunti ära võtta vaid lepinguliste tingimuste rikkumise tõttu. Selliseid rikkumisi kohus tuvastanud pole. Viljandi Linnavalitsusel ja Viljandi Baptistikogudusel ei ole kohtuvigade parandamise avaldusele vastuväiteid. Viljandi Haigla leidis, et sisuliselt on võimalik tsiviilasja lahendada ainult siis kui toimik
taastatakse. Haigla ei ole teadlik hoone varasemast võõrandamisest. Kohtuistungil palus Viljandi Haigla esindaja jätta avalduse rahuldamata. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohus on vääralt kohaldanud otsuse tegemise ajal ENSV territooriumil kehtinud tsiviilkoodeksi sätteid, leides, et hoonestusleping oli teeseldud tehing. Vaidlusalune hoonestusleping elamu ehitamiseks Viljandis, Uku tänav 10 sõlmiti 9. märtsil 1959. a., elamu valmis 1960. a. suvel ja võeti ekspluatatsiooni 7. juulil 1960. a. riikliku komisjoni poolt. Kogu dokumentatsioon individuaalelamu ehitamiseks ja selle ekspluatatsiooni võtmisel oli avaldaja nimel. Asjaolu, milliste vahenditega ja kelle tööjõuga avaldaja elamu ehitas, ei muutnud hoonestuslepingut teeseldud tehinguks. Kui kohus leidis, et hoonestusleping oli teostatud sihiga varjata mõnd teist toimingut, siis tulenevalt sel ajal Eesti NSV territooriumil kehtinud TsK §-st 35 tulnuks rakendada eeskirju, mis käsitlevad toimingut, mille teostamist oli tõelikult tahetud. Hoonestusleping oli toiming, mis tõi pooltele vastastikused õigused ja kohustused. Hoonestusleping ei toonud kaasa kolmandate isikute õiguste ja huvide rikkumist. Juhindudes TsKS §-dest 357, 354 lg. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viljandi Rajooni rahvakohtu 30. juuni 1961. a. otsus ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Voldemar Savikule 7. mail 1996. a. tasutud kassatsioonikautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.