3-2-1-93-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. septembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja M.Särme ja tema esindaja vandeadvokaat J. Tedderi ning kostja L. Tkat"jova ja tema esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. septembril 1996. a. Ludmilla Tkat"jova kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 4. aprilli 1996. a. otsuse Meik Särme hagis Ludmilla Tkat"jova ja Aleksei Samofalovi vastu eluruumi üürilepingu lõpeatmiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. Tallinna Linnavalitsuse 11. juuni 1993. a. määruse nr. 164 alusel tagastati 14. juulil 1993. a. Meik Särmele ja Arda Kullerkupule õigusvastaselt võõrandatud hooned Tallinnas Muru 16. Omandi kasutamise korra määrasid omanikud kokkuleppeliselt. 1963. aastal oli Tallinna Linna RSN Täitevkomitee tunnistanud eluruumi Muru 16-3 avariipinnaks. Seal elanud Aleksei Samofalovi perekond sai uue korteri Tallinnas Raua 1-67. 5. septembril 1986. a. sõlmiti Nõmme Elamuekspluatatsioonivalitsuse ja Aleksei Samofalovi tütre Ludmilla Tkat"jova (sünd. Samofalova) vahel üürileping Muru 16-3 2-toalise korteri kasutamiseks. Tallinna Politseiprefektuuri Nõmme politseijaoskonna teatise kohaselt elab L. Tkat"jova ajutiselt oma vanemate korteris Tallinnas Raua 1-67.
alaliselt või peamiselt elab. Lastepolikliiniku ja politseijaoskonna teatiste kohaselt elab L. Tkat"jova oma vanemate 3-toalises korteris Raua 1-67. Ka tunnistajad ja L. Tkat"jova ise on kinnitanud, et ta elab vaidlusaluses korteris vaid suviti. L. Tkat"jova on ka seletanud, et ta elab oma abikaasa 2toalises korteris Lasnamäel. Seega on L. Tkat"joval olnud pikaajaliselt teine alaline elukoht, kus tal on paremad elamistingimused. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata ES § 54 lg. 1 p. 1 ja 2 alusel (üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürile andja algatusel, kui on tasumata korteriüür või kommunaalteenused või korter on antud allüürile kehtivat korda rikkudes). Linnakohtu otsus oli selles osas piisavalt motiveeritud. Hageja ei ole aga usaldusväärselt tõendanud, et A. Samofalov elab vaidlusaluses eluruumis, mistõttu puudub õiguslik alus tema väljatõstmiseks ja hagi on tema suhtes jäetud põhjendatult rahuldamata. Kassatsioonkaebuses palus L. Tkat"jova apellatsioonikohtu otsuse tühistada osas, millega loeti temaga sõlmitud üürileping lõppenuks ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et ES § 6 kohaselt on omanik kohustatud tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu. Omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 4 kohaselt ei kuulu elamu tagastamisele, kui omanik keeldub enda kanda võtmast kõiki elamu suhtes varem kehtinud kohustusi. Hageja teadis elamut tagasi saades, et ta peab tagama üürnikele normaalsed elamistingimused, kuid ei ole midagi selleks teinud, et kostjal oleks võimalik korteris elada. Seega on kostja avariilisest korterist ära olnud mõjuvatel põhjustel. Apellatsioonikohus jättis üürniku õigused kaitseta ja omaniku kohustused tähelepanuta ning rakendas seetõttu materiaalõigusnormi valesti. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis M. Särme, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Üürnikul on alati õigus valida endale meelepärane eluruum ning lõpetada üürileping, kui ta alaliselt asub elama mujale. Seda on kostja teinudki, asudeselama kõigi mugavustega korterisse Tallinna kesklinnas. Kohus on sellele õigusliku hinnangu andnud ning hagi põhjendatult rahuldanud. Kassatsioonkaebuse viide omandireformi aluste seadusele ei ole asjakohane, sest vaidluse sisuks ei olnud elamu tagastamine hagejale, vaid üürilepingu lõpetamine. Kolleegiumi istungil palusid kostja ja tema esindaja kohtuotsuse tühistada osas, millega üürileping loeti lõppenuks. Hageja ja tema esindaja palusid jätta kohtuotsuse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. ES § 53 sätestab üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise üürniku algatusel, mille kohaselt on üürnikul õigus igal ajal eluruumi üürileping lõpetada ja lahkumise korral alatiseks elama teise kohta loetakse üürileping lõppenuks alates lahkumise päevast. Apellatsioonikohus on esitatud tõendeid kogumis hinnates tulnud õigesti järeldusele, et üürnikul L. Tkat"joval on teine alatine elukoht, mistõttu vaidlusaluse eluruumi üürileping tuleb lugeda lõppenuks. Kohus ei ole materiaalõigusnormi ebaõigesti kohaldanud. Kassatsioonkaebuse väitega, et hageja ei remontinud ära tema korterit ja seetõttu oli kostja korterist ära mõjuvatel põhjustel, ei ole ümber lükatud tõsiasja, et kostja asus alatiselt elama teise kohta.
Elamuseadus ei seo alatist elama asumist teise elukohta põhjustega, miks seda tehti. Oluline on see, et üürileping loetakse lõppenuks, kui üürnik asus alatiseks elama teise elukohta. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. aprilli 1996. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.