lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-3-20-96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.09.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-20-96
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.09.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
719
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-3-20-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 12. septembril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. septembril 1996. a. Eesti Riigi Perekonnaseisuameti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Viljandi Maakohtu

27.märtsi 1996. a. otsuse Kristi Martini hagis Väino Herraneni vastu vanema kande vaidlusatamiseks ja selle osaliseks tühistamiseks ning põlvnemise tuvastamiseks. Kristi Martin (sünd. Põldma) sündis 29. juulil 1969. a. Viljandis. Lapse sünni registreerimiseks esitas avalduse Ants Põldma (sünd. 21.märts 1939. a.), kes on lapse isana kantud sünniakti nr. 145 28. augustil 1969. a. Ants Põldma sai surma 26. mail 1970. a. Kristi Martini ema Maimu Raidur muutis oma perekonnanime 11. oktoobril 1973. a. ning sai perekonnanimeks " Põldma ". 10. aprillil 1976. a. abiellus Maimu Põldma Väino Herraneniga, kes lahkus elama Soome Vabariiki 19. juulil 1994. a.
30.märtsil 1995. a. esitatud hagis palus Kristi Martin tuvastada, et ta ei põlvne Ants Põldmast ning tunnistada sünniakti kanne isa kohta ebaõigeks. Ühtlasi palus ta tuvastada, et tema isa on Väino Herranen (sünd. 3. aprillil 1932. a. Leningradi oblastis Gatsina rajoonis, soomlane, elukoht Soome Vabariik Jyväskylä). Hagi esitati perekonnaseaduse §-de 44 lg. 1 ja 2 p. 3 ja 42 lg. 1 ja 2 alusel. 25. märtsil 1996. a. täiendas hageja hagi ja palus sünniakti ka osaliselt tühistada, jättes sellest välja isa kohta tehtud kande PkS § 111 lg. 1 alusel. Hageja põhjendas nõudeid sellega, et ta sai 7. märtsil 1995. a. Väino Herranenilt kirja, milles viimane teatas, et ta on hageja tegelik isa. Väino Herranen on hagejat kasvatanud ja üleval pidanud ja hageja on kogu aeg Väino Herraneni oma isaks pidanud. Hageja ema Maimu Põldma oli enne lapse sündi suhelnud nii Ants Põldma kui ka Väino Herraneniga, kellest oli rase. Kuna lapse sündides elas hageja ema koos Ants Põldmaga, siis kanti hageja isana sünniakti Ants Põldma. Pärast Ants Põldma surma abiellus hageja ema 1976. a. Väino Herraneniga. Viljandi Maakohtu 27. märtsi 1996. a. otsusega hagi rahuldati. Kohus tühistas sünniaktis isa Ants Põldma kohta tehtud kande ja tuvastas Kristi Martini põlvnemise Väino Herranenist. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja seletustega tõendatud, et ta on kogu aeg olnud teadlik, et kostja on tema isa ja keskkoolis õppides sai ta teada, et isana on sünniakti kantud Ants Põldma, kellega hageja ema oli hageja sündimise ajal koos elanud. Hageja, hageja ema, kostja ja tunnistajate seletustega ning koolist ja kolhoosist antud õienditega on tõendatud, et Väino Herranen kasvatas ja koolitas Kristi Martinit ning on tunnistanud teda oma tütreks.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
13.mail 1996. a. esitas Eesti Riigi Perekonnaseisuamet kohtuvigade parandamiseks avalduse, milles palutakse maakohtu otsus tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Maakohtu otsus on vastuolus PkS §-ga 44, milles sätestatakse vanema kande vaidlustamine, kuid vanemana sünniakti kantud isa Ants Põldma suri 26. mail 1970. a. Kolleegium leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

PkS § 44 lg. 1 ja lg. 2 p. 3 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanemate kohta tehtud kannetvõib kohtus vaidlustada täisealiseks saanud laps. PkS § 42 lg. 1 ja 2 kohaselt, kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Maakohus tuvastas, et Kristi Martin põlvneb Väino Herranenist ning tühistas sel põhjusel sünniaktis isa Ants Põldma kohta tehtud kande, juhindudes eeltoodud perekonnaseaduse sätetest. Kohus jättis tähelepanuta, et Kristi Martini põlvnemine Ants Põldmast on tuvastatud 28. augustil 1969. a. tehtud kandega vanemate kohta lapse sünniaktis. Teisest mehest põlvnemise tuvastamine enne sünniakti tehtud kande ebaõigeks tunnistamist ja tühistamist ei ole seaduslik. Kui sünniakti on isa juba märgitud ja lapse põlvnemine sellega tuvastatud, siis tuleb asjast huvitatud isikul kõigepealt see kanne vaidlustada ja alles pärast kohtuotsuse jõustumist saab lahendada teisest mehest põlvnemise tuvastamise hagi. Sünniaktis isa kande vaidlustamise ja lapse põlvnemise tuvastamise hagide üheaegne läbivaatamine ei ole lubatud. Asja uuel arutamisel peab kohus silmas pidama, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast (PkS § 44 lg. 1). Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viljandi Maakohtu 27. märtsi 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.