3-2-1-77-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 5. juunil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium kooseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kassaatori V. Belt"enkovi ja tema esindaja vandeadvokaat K. Kuusmaa ning V. Trompi osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. mail 1996. a. Vladimir Belt"enkovi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. märtsi 1996. a. otsuse Veiko Trompi hagis Vladimir Belt"enkovi vastu hoone valdamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja valduse lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja V. Tromp 20. aprillil 1991. a. kooperatiivilt Andero 7000 rubla eest Tartus Anne luhal asuva pumbaalajaama hoone (säilinud olid vaid müürid). Ostu-müügi leping sisaldas müüjapoolset kinnitust tasu kättesaamise kohta. Alates 1994. a. aprillist asus vaidlusalust hoonet valdama kostja V. Belt"enkov. Kostja alustas ehitustöid - ladus kinni aknaavad, parandas katust. Lisaks sellele on kostja teinud hoone ümbruses betoneerimistöid ja paigutanud hoone ustele uued lukud. Hageja palus AÕS §-de 68 lg. 1, 80 lg. 1, 2 ja 96 lg. 2 alusel tunnistada kostja poolt pumbaalajaama hoone hõivamine seadusevastaseks ja kohustada kostjat lõpetama ebaseaduslik valdamine. Tartu Linnakohus, juhindudes AÕS §-dest 68 lg. 1 ja 95 lg. 1 ning TsK §-st 242, jättis 5. septembri 1995. a. otsusega hagi rahuldamata. Linnakohus leidis, et kuna kooperatiiv Andero ei olnud hoone müüride omanik, siis puudus tal õigus neid hagejale müüa. Luunja sovhoosi ja kooperatiivi vahel 16. oktoobril 1990. a. sõlmitud kokkuleppe kohaselt andis sovhoos pumbajaama kooperatiivile tähtajata kasutamiseks, mille eest kooperatiiv kohustus sovhoosile üle andma 30 vundamendiplokki. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tekib vallasomand vastvalt AÕS § 92 sätetele vallasasja üleandmisega, kui asja valdus antakse üle ja kui pooled on kokku leppinud, et omand läheb omandajale. Ostu-müügi lepingu kohaselt omandas V. Tromp 20. aprillil 1991. a. Anne luhal oleva pumbaalajaama müürid. Kostja valdus vaidlusalusele objektile tekkis 12. aprillil 1994. a., seega hiljem kui hagejal ning kostja võis küll olla heauskne valdaja, kuid AÕS § 95 lg. 1 sätete kohaselt ei saanud ta asja omanikuks asja valdusse saamise ajast, kuna asi oli omaniku (hageja) tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. AÕS § 95 lg. 4 kohaselt on asja omanikul õigus tema tahte vastaselt tema valdusest väljaläinud asja heauskselt omanikult välja nõuda, kuni valdaja ei ole asja omandanud igamisega. Ringkonnakohus leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele AÕS § 96 lg. 2 alusel, kuna kostja ei hõivanud peremehetut vallasasja. Hageja nõue AÕS § 80 lg. 1 ja 2 alusel - omaniku nõue, mis on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest - on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna hagejal on tekkinud vallasomand ning kostja ei ole sama asja omandanud AÕS § 95 lg. 1 mõttes, samuti seetõttu, et kostja on küll esitanud vastuväited hagile, kuid ei ole
tõendanud, et hageja ei ole omanik. Kassatsioonkaebuses palub V. Belt"enkov ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt AÕS § 80 lg. 1 ja 2. Vastustaja V. Tromp palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Tuginedes kooperatiivi ja hageja poolt 20. aprillil 1991. a. sõlmitud hoone ostu-müügi lepingule ja Tehnilise Inventariseerimise Büroo teatisele, ringkonnakohus leidis, et hageja omand vaidlusalusele hoonele on tekkinud õiguslikul alusel. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et AÕS § 92 lg. 2 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Apellatsioonikohtu otsusest aga ei nähtu, mil viisil kooperatiiv hoone hagejale üle andis. Hageja poolt kohtule esitatud Luunja sovhoosi ja kooperatiivi Andero vahel 16. oktoobril 1990. a. sõlmitud kokkuleppe järgi andis sovhoos hoone kooperatiivile tasu eest tähtajata kasutamiseks. Kokkuleppest tulenevalt ei olnud kooperatiiv hoone omanik, vaid rentnik, mistõttu ta ei olnud õigustatud hoonet võõrandama. Tulenevalt AÕS §-st 95 lg. 1 on isik asja omanik asja oma valdusesse saamise ajast, kuigi võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma, kui ta omandas asja üleandmisega heauskselt. AÕS § 95 lg. 2 alusel on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Hagi rahuldamine AÕS § 80 lg. 1 ja 2 alusel oli põhjendamatu, kuna kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis kinnitavad, et V. Tromp omandas hoone heauskselt. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. märtsi 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonikaebus rahuldada. Tagastada Vladimir Belt"enkovile 29. märtsil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.