3-2-2-11-96
MÄÄRUS
Tartus, 22. mail 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, T. Linde esindaja vandeadvokaat J. Tedderi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. mail 1996. a. Tõnis Linde teistmisavalduse alusel Eesti NSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 8. veebruari 1946. a. otsuse Bernhard Linde hagis Marta-Terese Linde vastu abielu lahutamiseks. Eesti NSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 8. veebruari 1946. a. otsusega lahutati Bernhard Linde ja Marta-Terese Linde abielu, mis oli registreeritud 22. detsembril 1939. a. Tallinnas. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt asusid pooled lahku elama 1943. a. Tunnistaja Valdsoni seletuste kohaselt lubas M.-T. Linde sõita õe juurde Saksamaale. Mõni päev enne Tallinna vabastamist lahkuski ta oma korterist ning on sellest ajast teadmata kadunud. Tallinna 2. Riiklik Notariaalkontor tunnistas 5. oktoobril 1945. a. B. Linde taotlusel abikaasa M.-T. Linde teadmata äraolijaks. Teistmisavalduses palus Tõnis Linde, Bernhard Linde (surnud 22. augustil 1954. a.) poeg, tühistada
8.veebruari 1946. a. kohtuotsuse, mille alusel on koostatud Tallinna Perekonnaseisuametis akt nr. 186 5. juulist 1946. a. ja lõpetada asjas menetlus. Avalduse kohaselt on selgunud, et abielu lahutamise ajal 8. veebruaril 1946. a. oli M.-T. Linde surnud. Ta suri 13. jaanuaril 1946. a. Lüübekis. Seega põhineb kohtuotsus asjaolul, millised ei olnud ega saanud olla hagejale teada kohtuotsuse tegemise ajal. B. Linde ja M.-T. Linde abielu lõppes viimase surmaga ning kohtuotsus abielu lahutamise kohta on õigustühine. Kolleegiumi istungil avaldaja esindaja toetas avaldust. Kolleegium leidis, et avaldus kohtuotsuse teistmiseks kuulub rahuldamisele. TsKS § 350 lg. 1 kohaselt võib jõustunud otsuseid ja määrusi uute asjaolude ilmsikstulekul (teistmine) uuesti läbi vaadata. Uute asjaolude ilmsikstulekul on otsuste ja määruste teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada (TsKS § 350 lg. 2 p. 1). Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtuotsuse või -määruse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks (TsKS § 350 lg. 3) Abielu lahutamise ajal veebruaris 1946. a. ei olnud avaldaja isale teada, et tema abikaasa on surnud. Tol ajal Eesti NSV territooriumil kehtinud abielu, perekonna ja eestkoste seaduste koodeksi § 17 kohaselt abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga. Abielu lahutamise ajaks kohtus oli abielu lõppenud 13. jaanuaril 1946. a. Marta-Terese Linde surmaga. Nimetatud asjaolu on selline oluline asjaolu, mis on kohtuotsuse teistmise aluseks, kuna ei saa lõpetada õigussuhet (abielu) kui see on juba lõppenud ühe abikaasa surma tõttu. Kohtuotsus tuleb tühistada ja asjas menetlus lõpetada TsKS § 218 p. 6 alusel. Juhindudes TsKS § 354 lg. 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 8. veebruarist 1946. a. otsus ja asjas menetlus lõpetada. Tõnis Linde avaldus kohtuotsuse teistmiseks rahuldada.