3-2-1-65-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 15. mail 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja P. Vaher, kassaatori esindaja vandeadvokaat E. Palumetsa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. mail 1996. a. RAS Silikaat kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. jaanuari 1996. a. otsuse RAS Silikaat hagis rendiettevõtte Tartu Ehitustrust vastu 276 970 krooni 90 sendi väljamõistmiseks. RAS Silikaat väljastas 1992. a. Tartu Ehitustrusti Tootmis-Tehnoloogilise Komplekteerimise Valitsusele (TET TTKV) mitmesuguseid ehitusmaterjale, mille eest viimane jättis, enne seda kui ta likvideeriti, tasumata. Hagiavalduses Tartu Linnakohtule taotles RAS Silikaat TET TTKV-le väljastatud ehitusmaterjali maksumuse 276 970 krooni 90 sendi väljamõistmist rendiettevõttelt Tartu Ehitustrust (RdE-lt TET) kui likvideeritud Tartu Ehitustrusti TTKV õigusjärglaselt. Tartu Linnakohus rahuldas 22. novembri 1994. a. otsusega hagi TsK § 222 alusel ning mõistis RdE-lt TET, kui riikliku ettevõtte Tartu Ehitustrusti õigusjärglaselt, hageja kasuks välja ehitusmaterjalide maksumuse 267 970 krooni 90 senti ning riigilõivu 9 539 krooni 10 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lasusid Tartu Ehitustrusti likvideeritud Tootmis- Tehnoloogilise Komplekteerimise Valitsuse kohustused Tartu Ehitustrustil. Ringkonnakohus tühistas 12. mai 1995. a. otsusega apellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 12. oktoobri 1995. a. otsusega ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule põhjusel, et kohtuotsusest ei nähtu, millist materiaalõiguse normi kohaldades jõudis ringkonnakohus järeldusele, et Tartu Ehitustrusti TTKV oli iseseisev juriidiline isik, ega põhjendanud, miks Erastamisagentuuri 1. juuli 1994. a. kiri nr. 1120/1-6 jäeti tähelepanuta. Asja uuel läbivaatamisel leidis ringkonnakohus, et linnakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas teha uus otsus, millega RAS-i Silikaat hagi RdE-e TET vastu jätta täielikult rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kohustised tekivad lepingutest (TsK § 163) ja kohustis lõpeb juriidilise isiku likvideerimisega (TsK § 241 lg. 1 p. 3). Likvideeritud juriidilise isiku kohtustise täitmist võidakse panna teisele juriidilisele isikule vastavalt kehtivale seadusele (TsK § 241 lg. 2). TET TTKV oli iseseisev juriidiline isik vaidluse tekkimise ajal kehtinud TsK § 25 järgi. TTKV likvideerimine on Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna õiendi kohaselt registreeritud TET TTKV likvideerimiskomisjoni 14. märtsi 1994. a. akti alusel. Seda kannet ei ole vaidlustatud, mistõttu ei olnud kostja kohustatud esitama täiendavaid tõendeid kande seaduslikkuse kinnitamiseks. RAS Silikaat esitas esialgse hagi TET TTKV vastu ning hiljem taotles RdE-e TET kaaskostjana protsessi kaasamist. Sellega tunnistas hageja TTKV iseseisvat tsiviilõiguslikku õigus- ja teovõimet TsK § 25 mõttes. TTKV oli riigivara allrentnikuna iseseisev juriidiline isik, mitte aga riigiettevõtte
TET allaasutus või struktuuriüksus. Asja materjalidest ei nähtu, et RdE TET oleks peale TTKV likvideerimist ning renditud varade tagastamist võtnud endale TTKV kohustusi kolmandate isikute ees. 3. juuli 1992. a. riigivara rendilepingu nr. 00245 kohaselt anti RdE-le TET rendile Tartu Ehitustrusti tervikvara ning Ehitusministeerium kohustus renditavad varad RdE-le TET üle andma 1. jaanuariks 1992. Lepingu lisa 4 järgi fikseeriti rendileantavad käibevahendid seisuga 1. jaanuar 1992. a. Selle lepingu objektiks ei saanud olla TTKV võlgnevus hagejale, sest see tekkis peale 1. jaanuari 1992, samuti ei sisalda leping sätteid, mis kinnitaksid, et TTKV oli Tartu Ehitustrusti allasutus. Eesti Erastamisagentuuri 1. juuli 1994. a. kirjas nr. 1120/116 sisaldub erastamisagentuuri hinnang riigivara rendilepingule nr. 00245, mis ei anna alust ringkonnakohtul järeldada, et Tartu Ehitustrusti TTKV oli Tartu Ehitustrusti allasutus. Kassatsioonkaebuses palub RAS Silikaat tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kassaator leidis, et ringkonnakohus on põhjendamatult tunnistanud TTKV juriidiliseks isikuks ning vääralt kohaldanud materiaalõiguse normidena TsK § 163 ja § 241 lg. 1 ja 2 ning ebaõigesti tõlgendanud TsK §-i 25. Peale selle on apellatsioonkaebuse kostja nimel esitanud isik, kelle volikiri ei vasta TsKS §-s 83 toodule. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks alus puudub. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuses esitatu juurde. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Vaidluse tekkimise ajal kehtinud TsK § 25 määratles juriidilise isiku mõiste, mille üheks aluseks oli eraldatud vara olemasolu. Kuid EV Ettevõtteseaduse (kehtis kuni 01.09.1995. a.) § 2 kohaselt oli ettevõte ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mis on seaduses ettenähtud korras tunnistatud juriidiliseks isikuks. See seaduse säte kehtis ka 1991. a., mil väidetavalt sõlmiti RdE TET ja TET TTKV vahel (all)rendileping ning sama seaduse § 4 lg. 1 kohaselt võis ettevõte olla ka rendiettevõte ning osundatud seaduse § 5 lg. 2 kohaselt ettevõtte tegevus pidi vastama tema põhikirjas ja muudes asutamisdokumentides toodud eesmärkidele ja tegutsemisaladele. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et TET TTKV oli iseseisev juriidiline isik, sest tal oli põhikiri ja tal oli eraldatud vara. TET TTKV põhikirja kohtule esitatud ei ole, mistõttu kassatsioonkaebuse väide, et kohtu järeldus selles osa on meelevaldne, on õige. ENSV Valitsuse 18. jaanuari 1990. a. määrusega nr. 12 kinnitatud Eesti NSV ettevõtete registreerimise ja tegutsemislubade väljaandmise ajutise juhendi (kehtis kuni 28.07.1995.a.) p. 1 kohaselt tuli asutataval ettevõttel enne oma majandustegevuse algust kohustuslikus korras end registreerida ja p. 2 kohaselt ettevõte loeti asutatuks ning ta sai juriidilise isiku õigused tema registreerimise päevast. Sama juhendi p. 5 kohaselt anti registreerimisel talle registreerimistunnistus. Kassaatori väide, et registreerimiskaardi täidab ettevõtte registrisse kandja ja see ei tähenda juriidiliseks isikuks olemist, on õige. Registreerimiskaart ja ettevõtte põhikiri olid sama juhendi p. 4 alapunkt 2 kohaselt vajalikud dokumendid ettevõtte registreerimiseks, mitte aga ettevõtte juriidiliseks isikuks olemise aluseks. Tõendamise koormus, kas TET TTKV oli juriidiline
isik, lasus TsKS § 88 lg. 1 kohaselt kostjal, kes esitas sellekohased vastuväited. Kassaator on vaidlustanud kostja RdE TET kohtule esitatud põhikirja p. 5. 6 mittevastavuse EV Erastamisagentuuris ja Tartu Linnavalitsuses asuvas RdE TET põhikirjas p-ga 5. 6, mille järgi RdE TET koosseisus on isemajandav TTKV. Ka Riigikohtule esitatud RdE Tartu Ehitustrust põhikirja (registreeritud 30. 01. 1991. a. Tartu Linnavalitsuses) p. 5. 6 kohaselt on rendiettevõtte TET koosseisus isemajandav Tootmis-Tehnoloogiline Komplekteerimise Valitsus ja ElamuEkspluatatsiooni Jaoskond. Kohus nimetatud asjaolule hinnangut ei andnud, rikkudes TsKS § 232 lg. 4 sätestatut, mille kohaselt otsuse kirjeldavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Kassaatori väide TsKS § 283 lg. 1 p. 8 rikkumises apellatsioonkaebuse vastuvõtmisel ei ole õige, sest TsKS § 83 lg. 1 kohaselt volitus asjaajamiseks kohtus annab esindajale õiguse kõigi protsessitoimingute tegemiseks volitaja nimel, sealhulgas kohtuotsuse peale kaebuse esitamiseks. Selline volitus oli kostja esindajal olemas ning ringkonnakohus hiljem nõudis vastustaja esindajalt volikirja esitamist esinemiseks ringkonnakohtus ja vastavalt sellele ta volikirja esitas. Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. jaanuari 1996. a. otsus ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada RAS-ile Silikaat 14. veebruaril 1996. a tasutud kautsjon 2 679 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend üheksa) krooni ja 70 senti. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, P. Vaher
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.