3-2-3-14-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 9. mail 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. aprillil 1996. a. RAS-i Estimpeks kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 15. detsembri 1995. a. otsuse RAS-i Estimpeks hagis AS-i Amerest Hotels vastu tehingu kehtetuse tunnistamise nõudes. Tallinna Linnakohtu 15. detsembri 1994. a. otsuse kohaselt palus AS Amerest Hotels 15. juuni 1992. a. kirjaga hagejalt finantsabi 200 000 USD ulatuses välislaenu viibimisest tekkinud raske majandusliku olukorra tõttu ning lubas laenu tagastada hageja poolt määratud tähtajal. Kostja laenu tagastanud ei ole ning käsitleb 706 095 krooni sellest summast oma 12. jaanuari 1993. a. kirjale RASi Estimpeks poolt tehtud resolutsiooni kohaselt tagastamatu finantsabina. Seda kirja hageja asjaajamises registreeritud ei ole ning hageja töötajad ei tea vaidlusalusest kirjast ega sellel olevast resolutsioonist. Hageja leidis, et RAS Estimpeks ei võinud riigi kui omaniku vara nii suures ulatuses ainuisikulise otsusega kinkida, mistõttu tehing sooritati riigi ja ühiskonna huvide vastaselt. TsK § 52 ja 260 lg. 1 alusel palus hageja tunnistada tehing kostjale tagastamatu finantsabi andmiseks 706 095 krooni ulatuses kehtetuks, kuna kinkelepingsummaga üle 50 krooni peab olema notariaalselt tõestatud. Juhindudes TsK §-st 260 lg. 1 ja TsÜS §-st 66 lg. 2 jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata. Linnakohtu otsuse kohaselt leidis asja menetluse käigus tõendamist, et poolte vahel sõlmiti kirjalik tehing 12. jaanuaril 1993. a. kostjale tagastamatu finantsabi andmiseks 706 095 krooni ulatuses, mis finantsdokumentides on fikseeritud laenuna ning hageja hilisemas käsitluses on kingitus. Vaidlusalust tehingut ei ole nõuetekohaselt vormistatud ei kinke- ega laenulepinguna ning seetõttu ei saa seda kui kinkelepingut kehtetuks tunnistada. Tehingu tegemise ajal kehtinud VKK Estimpex põhikiri andis peadirektorile õiguse käsutada kehtiva seadusandluse kohaselt väliskaubanduskoondise vara ning sooritada tehinguid. Vaidlusalune finantsabi andmine on vaieldamatult tehing. Tagastamatu finantsabi andmine on seletatav sellega, et VKK Estimpex oli AS-i Amerest Hotels üks asutajaliikmeid. Kostja
mõttes, millele 706 095 krooni riigi vara ärakinkimine ei vasta. Samuti on väär kohtu seisukoht TsK § 52 kohaldamise osas, sest kohus oleks pidanud rakendama finantsabi andmise aja seadust ning sel ajal TsK § 52 kehtis. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus kuulub TsKS § 347 p. 1 alusel muutmisele põhjenduste osas materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Linnakohtu otsuses on tuvastatud, et 15. juuni 1992. a. kirjaga taotles kostja hagejalt laenu 200 000 USA dollarit. See summa kanti üle 16. juunil 1992. a. ja kostjal lasus kohustus laen tagastada. Laenusumma 200 000 USA dollari tagastamise nõude esitas hageja kostjale 27. jaanuaril 1993. a. Sama kuupäevaga kirjalikus vastuses teatas kostja, et eeltoodud summa tagastamine on hetkel võimatu seoses moratooriumiga Tartu Kommertspangas. Raha vabanemisel kohustus kostja selle hagejale üle kandma. Eeltoodust tuleneb, et kogu 200 000 USA dollarit käsitlesid pooled laenuna ka
Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.