lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-63-96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 02.05.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-63-96
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
02.05.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
914
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-63-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 2. mail 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. aprillil 1996. a. Tartu Kultuurkapitali kassatsioon-kaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. jaanuari 1996. a. otsuse Tartu Kultuurkapitali ja AS-i Tartu Õlletehas hagis AS-i ERA Liising ja AS-i ERA Invest vastu kahju hüvitamiseks.

3.jaanuaril 1994. a. sõlmitud rendilepingute alusel andis Tartu Kultuurkapital tema halduses olevas hoones Tartus Raekoja plats 8 rendile III korrusel asuvad mitteeluruumid AS-le ERA Liising 19,85 m2 ja AS-le ERA Invest 19,55 m2. Rendilepingute kohaselt kohustusid rentnikud hoidma korras ning vajaduse korral remontima renditud vara; samuti teatama viivitamatult rendileandjale igast ruumides toimunud avariist ja muust sarnasest, võttes koheselt tarvitusele abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks.
26.oktoobril 1994. a. lekkis Raekoja plats 8 hoone III korruse tualettruumis (nr. 104) veetoru. Väljavoolanud vesi rikkus teise, esimese ja keldrikorruse ruumid, mida kasutasid Tartu Kultuurkapital ja RAS Tartu Õlletehas. Esitatud hagis palusid Tartu Kultuurkapital ja Tartu Õlletehas kostjatelt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju vastavalt 44030 krooni ja 8348 krooni TsK § 448 lg. 1 ja 461 alusel ning kohtukulu vastavalt 4035 krooni ja 358 krooni. Tartu Linnakohtu 11. septembri 1995. a. otsusega hagi rahuldati. Apellatsioonikohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, jättes hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei nähtu rendilepingutest, et renditava pinna hulka kuulus ka tualettruum. Rendilepingutes ei olnud tualettruumi korrashoiu kohustust ega nähtud ette vastutust selle kohustuse mittetäitmise eest. Tartu Kultuurkapitali esindaja väide, et renditud ruumide pindala hõlmab oma suuruselt ka tualettruumi, on paljasõnaline ja oletuslik. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohtul ei olnud alust rakendada TsK § 448 sätteid hagi rahuldamiseks. Kostjate töötajatel oli küll tualettruumi võti, kuid tualettruum ise ei olnud kostjate kui juriidiliste isikute valduses. Seega puudus põhjuslik seos tekitatud kahju ja rentnike teo vahel ning rentnike süü. TsK § 449 kohaselt on juriidiline isik kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü läbi nende töökohustuste täitmisel. Selle kohta ei ole aga kohtule tõendeid esitatud. Kassatsioonkaebuses palus Tartu Kultuurkapitali esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada, sest kohus andis ebaõige hinnangu rendilepingu objektiks olevale pinnale ja kohaldas vääralt materiaalõigusnorme. Apellatsioonikohus on olnud meelevaldne, pidades paljasõnaliseks ja oletuslikuks Tartu Kultuurkapitali esitatud tõendeid rentnike kasutuses olnud ruumide kohta. Tartu Kultuurkapital on nii linnakohtus kui ka apellatsioonikohtus tõendanud, et vastavalt ruumide plaanile kasutas ERA Invest tööruumi nr. 108 suurusega 17,7 m2 ja ERA Liising tööruumi nr.107 suurusega

18 m2. Lisaks sellele olid kostjate ühiskasutuses ruumid 106, 105 ja 104 (tualettruum) pidalaga kokku 3,7 m2, millest kummagi osa oli 1,85 m2. Hageja andis kostjatele rendile ruumid vastavalt ERA Investile 17,7 + 1,85 = 19,55 m2 ja ERA Liisingule 18,0 + 1,85 = 19,85 m2 ja sellise pinna kohta on ka rendilepingud sõlmitud. Rendilepingutes toodud ruumide kasutamise otstarve pangandustegevus - ei saa olla põhjuseks, mis annab aluse hagi rahuldamata jätta. Normaalseks tööks on vajalikud ka abiruumid. Läbi vaidlusaluste abiruumide on ka ainuke sissepääs kostjate tööruumidesse ja tunnistaja on kinnitanud, et ruumide üleandmisel näidati kostjatele, millised ruumid on rendipinna hulgas ja kostjad teadsid, et nende kasutuses on ka tualettruum. Rendiseadus ei kohusta lepingus kokku leppima, et koridori kasutatakse koridorina ja tualettruumi tuleb kasutada tualettruumina. Abiruume kasutatakse alati vastavalt nende ruumide üldiselt teadaolevale kasutusotstarbele. Renditud ruumide eest on kostjad ka tasunud. Rendilepingu kohaselt pidid rentnikud ruume korras hoidma ning neid vajadusel remontima. Rendiseaduse § 23 lg. 2 kohaselt lahendab lepingu täitmisest tulenevad vaidlused kohus. Tartu Õlletehas kassatsioonkaebust esitanud ei ole. Vastustes kassatsioonkaebusele leidsid kostjad, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu. TsKS § 229 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, millist seadust tuleb asjas kohaldada. Apellatsioonikohus jättis kvalifitseerimata hagejate ja kostjate vahelised vaidlustatud suhted, mistõttu kohaldas vääralt materiaalõigusnorme. Hagi esitati TsK § 448 alusel, mis olnuks kohane vaidluse lahendamiseks Tartu Õlletehase ja kostjate vahel. Tartu Kultuurkapitali ja kostjate vahelised suhted on vaidlustatud rendilepingust tulenevalt ja seetõttu ei saa seda vaidlust lahendada TsK § 448 alusel, mis sätestab lepinguvälise kahju hüvitamise. Viide TsK §-le 449, mis sätestab organisatsiooni vastutuse tema töötajate süü läbi nende töökohustuste täitmisel tekitatud kahju eest, ei ole käesolevas vaidluses üldse asjakohane. Rendiseaduse § 8 kohaselt on rentnik kohustatud kasutama vara vastavalt lepingule ja vara otstarbele. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta hageja esitatud renditud ruumide plaani ja sellest tuleneva pindade arvestuse ning pidas põhjendusi esitamata neid oletuslikuks. Samas pidas kohus tõendatuks, et kostjad kasutasid ruume pangandustegevuseks vastavalt lepingule ja tualettruumi vastavalt selle otstarbele. Kohus ei arvestanud rendipinna ruumide üle vaidluse lahendamisel, et rendiseadus ei kohusta pooli lepingu sõlmimisel loetlema renditud ruume ükshaaval ega sätestama nendest igaühe kasutamist ja korrashoidu eraldi. Rendiseaduse § 10 lg. 1 kohaselt on rentnik kohustatud renditud vara korras hoidma. Pooled leppisid rendilepingutes kokku, et rentnikud hoiavad renditud vara korras ja vajadusel remondivad seda. Rendiseaduse § 25 kohaselt kannavad rendilepingu pooled seaduses või lepingus ettenähtud vastutust lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest. TsK § 222 kehtestab

kohustise mittetäitmise või mittekohase täitmise üldised õiguslikud tagajärjed, mis kuuluvad kohaldamisele kõigis lepingutest tekkinud kohustistes, kui kahju tekitanu oli kahju tekitamises süüdi. Ainult seaduse või lepinguga ettenähtud juhtudel võib järgneda mittesüüliselt tekitatud kahjude hüvitamine (TsK § 227). Asja uuel läbivaatamisel peab apellatsioonikohus andma poolte suhetele õigusliku hinnangu ning vastavalt sellele vaidluse lahendama. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. jaanuari 1996. a. otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Tartu Kultuurkapitalile kautsjon 441 (nelisadanelikümmend üks) krooni, mis on tasutud 23. veebruaril 1996. a. ERA Panka. Eesistuja J.Luik Liikmed L.Laarmaa, T.Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.