Kohtulahend

öeldud, millega peaks seda vajadust tõendama. Pealegi on majal kaks omanikku ja kummalgi on korterit vaja. Üürilepingule alla kirjutades oli kostjal piisavalt mõtlemisaega ja pettusega pole tegemist. Hageja vahetas Allika 2-4 korteri 3-toalise korteri vastu Tähe 16 A - 61, mille erastas. Hageja ei ole kedagi varem korterist välja tõstnud. Kolleegiumi istungil palus Valga Linnavalitsuse esindaja maakohtu otsuse tühistada. Valga Linnavalitsusele ei saa kohtuotsusega panna kohustust kostjatele eluruumi vastuandmiseks nende väljatõstmise korral hagejale kuuluvast majast. Kui aga maakohus leidis, et seadusest tulenevalt tekib linnavalitsusel kohustus anda hagejale korter, siis tulnuks linnavalitsus protsessi kaasata, et viimane saanuks oma vastuväiteid ja tõendeid esitada. Kolleegium leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaal- ja protsessiõigusnormi rikkumise tõttu. ES § 33 lg 2 kohaselt, kui kohus teeb otsuse uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise kohta põhjusel, et eluruum on elamiseks vajalik üürile andjale endale või tema perekonnaliikmetele (ES § 33 lg 1 p 2), siis kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. Sellel alusel väljatõstmise korral lasub kohalikul omavalitsusel kohustus ES §-le 56 vastava eluruumi vastuandmiseks juhul, kui eluruum, millest välja tõsteti, oli riiklikus või munitsipaalomandis. Kui kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused eluruumi vastuandmiseks, on tal õigus taotleda riigilt vahendeid vastavate eluruumide väljaehitamiseks. Kolleegium leidis, et kohalikule omavalitsusele kohustuse panemine teise eluruumi vastuandmiseks on tulevikuline ja deklaratiivne. ES § 33 lg 2 ei sea väljatõstmise otsustamist sõltuvusse sellest, kas kohalikul omavalitsusel on kohe vastu anda teine eluruum või mitte. Kohustus anda üürnikule ja temaga koos elavatele isikutele vastu teine eluruum on pandud kohalikule omavalitsusele seadusega. TsKS § 70 lg. 6 kohaselt on pooltel õigus nõuda kohtuotsuse sundtäitmist. Maakohus eksis, kui pani linnavalitsusele kohustuse kostjatele korteri vastuandmiseks. Selline otsus ei ole täidetav sunniga, mis on ette nähtud kohtuotsuse täitmiseks. Seega ES §-s 33 lg.2 sätestatud kohustuse kordamine kohtuotsuse resolutsioonis on väär. TsKS § 76 kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, astuda asjasse hageja või kostja poolel kuni kohtuotsuse tegemiseni esimese astme kohtus, kui selles asjas kohtuotsusega tuvastatud asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Teda võidakse kaasata osa võtma ka poolte taotlusel või kohtu algatusel. Kuna ES § 33 lg. 1 p. 2 ja 3 alusel eluruumist väljatõstmisel lasub linnavalitsusel seadusjärgne kohustus anda kostjatele vastu eluruum, siis neil alustel väljatõstmise asjades tuleb kolmanda isikuna kostja poolel kaasata kohalik omavalitsus. Kohus rikkus TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid jättes Valga Linnavalitsuse kolmanda isikuna asjasse kaasamata, kuid otsustades tema õiguste ja kohustuste üle. Protsessiosalisena olnuks linnavalitsusel võimalus esitada hagile vastuväiteid ja neid tõendada. TsKS § 355 p 2 kohaselt võib protsessiosaline taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud ja see rikkumine tõi kaasa või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Valga Linnavalitsuse kohtuvea parandamise avaldus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 354 lg 2 ja 357 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Valga Maakohtu 25. oktoobri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Valga Linnavalitsuse kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Eesistuja H.Jõks Liikmed: J.Luik, T.Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.