3-2-1-40-96
Tartus, 10. aprillil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, Jüri Muhu esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. aprillil 1996. a. Jüri Muhu esindaja erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni 1995. a. määruse apellatsioonkaebuse käiguta jätmises J. Muhu hagis OÜ Estonia vastu 1 111 278 krooni nõudes. Järva Maakohtu 22. detsembri 1994.a. otsusega jäeti J. Muhu nõuded OÜ Estonia vastu kokku 1 111 278 krooni rahuldamata. Sama kohtu 18. mai 1995. a. määrusega jäeti Jüri Muhu apellatsioonkaebus TsKS § 285 alusel käiguta, kuna apellant ei ole täies ulatuses tasunud riigilõivu. Puuduste kõrvaldamiseks anti aega kuni 2. juunini 1995. a. Määruse põhjenduste kohaselt tagastas Tallinna Ringkonnakohus 28. märtsil 1995. a. tsiviilasja, kuna apellant ei olnud täies ulatuses tasunud riigilõivu. Riigilõivu tuleb tasuda 34 038 krooni 30 senti, kuid apellant on kaebuselt tasunud riigilõivu 7 677 krooni 25 senti. Apellatsioonkaebuse tagastamisest on ringkonnakohus informeerinud ka J. Muhut ja tema esindajat. J. Muhu ei ole käesoleva ajani esitanud Järva Maakohtule kviitungit täiendavalt riigilõivu tasumise kohta. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis maakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on maakohus võtnud aluseks J. Muhu poolt 12. detsembril 1994. a. esitatud avalduse haginõude täpsustamiseks, kus on selgelt väljendatud varalised nõuded: kohustada OÜ-t Estonia eraldama talle tema osatähe ulatuses, mille väärtuseks on 903 370 krooni, vara, milleks on Oisu remondi- ja hoiukompleksis olev ladu koos platside, piirete ning seadmetega, kokku 364 895 krooni väärtuses ning ülejäänud ulatuses käibevara või rahaline kompensatsioon; välja mõista kostjalt 137 908 krooni talle kuuluva tööosakute väärtuse ulatuses ning 70 000 krooni talle tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest. J. Muhu haginõuete kogusummaks on 1 111 278 krooni. Järva Maakohus jättis hagi rahuldamata. Apellant vaidlustab kohtuotsust täies ulatuses. TsKS § 45 lg. 2 sätestab, et varalistes vaidlustes tasutakse lõivu lõivumäärast, mis on arvutatud apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes. Vaidlustatud summaks on 1 111 278 krooni ning vastavalt Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde p.-de 1.1 ja 1.13 nõuetele on sellelt summalt riigilõivu suuruseks 34 038 krooni 30 senti. Apellant tasus riigilõivu osaliselt - 7 677 krooni 25 senti. Kuna TsKS § 285 lg. 1 kohaselt on üheks apellatsioonkaebuse käiguta jätmise aluseks riigilõivu tasumata jätmine, siis on kohus õigesti jätnud kaebuse käiguta, andes apellandile tähtaja riigilõivu täiendavaks tasumiseks. Erikaebuses palub hageja Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 1995. a. määruse tühistada ning tema apellatsioonkaebuse ringkonnakohtus läbivaatamisele võtta. Vastavalt TsKS §-le 285 lg. 1 jätab kohus apellatsioonkaebuse käiguta, kui riigilõiv on tasumata. Järva Maakohus, saates apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, leidis, et apellant on tasunud riigilõivu vajalikul määral. Nii see ka oli, kuna nii TsKS § 45 lg. 2 kui ka Lisa 1 riigilõivuseaduse
juurde p. 1.13 sõnastuse kohaselt tasutakse varalistes vaidlustes lõivu apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes. Apellant ei esitanud taotlust vara nõudes, mille väärtuseks on 903 370 krooni, vaid taotles, et kohus tunnistaks tema õigust välja astuda OÜ-st Estonia ja kohustaks osaühingut eraldama talle väljaastumisel vara tema osatähe ulatuses, s.o. 903 370 krooni ulatuses. Seega sellise hagi rahuldamise korral ei saaks hageja veel vara. Kostjale tehakse vaid kohustuseks vara eraldada. Liiati ei olnud hagejal võimalik täpsustada, millist vara saaks osaühing talle anda. TsKS ei näe ette apellatsioonkaebuse tagastamist esimese astme kohtule. Selle seaduse § 291 võimaldab nõuda apellandilt puuduste kõrvaldamist, kui kaebus ei vasta §-de 283 ja 284 sätetele. Kui apellant jätab kohtu nõudmised täitmata, siis tagastab ringkonnakohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult. Seega on maakohtu kohtunik teinud esimesest otsustusest erineva otsustuse protsessiväliste mõjutuste tulemusena, kuna teise astme kohtunik ei tagastanud asja protsessidokumendiga. Vastustaja palub erikaebuse rahuldamata jätta. Kolleegium leidis, et alus määruse tühistamiseks puudub. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde p. 1.13 kohaselt tasutakse varalises vaidluses apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama punkti alapunktis 1 toodud määra järgi lähtudes apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast. Lisa 1 p. 1.1 kohaselt on riigilõivu arvutamise aluseks hagihind. TsKS § 46 lg. 1 p. 2 kohaselt määratakse hagihind vara nõudmise hagides hagetava vara väärtusega. Hageja nõue kohustada eraldama osatähe, mille väärtuseks on 903 370 krooni, ulatuses vara, milleks on Oisu remondi- ja hoiukompleksis olev ladu koos platside, piirete ja seadmetega kokku 364 895 krooni väärtuses ning ülejäänud ulatuses käibevara või rahaline kompensatsioon - on vara nõudmise hagi, kus hagihinnaks on hagetava vara väärtus. Varaks TsKS § 46 lg. 1 p. 2 mõttes tuleb lugeda ka rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna apellatsioonkaebuses paluti maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada, siis vaidlustati kohtuotsust täies ulatuses ja õige on ringkonnakohtu seisukoht, et sellest lähtudes tuli tasuda ka riigilõivu. TsKS § 291 lg.1 võimaldab ringkonnakohtul endal nõuda puuduste kõrvaldamist, kui apellatsioonkaebus ei vasta paragrahvide 283 ja 284 sätetele. Apellatsioonkaebuse käiguta jätmine riigilõivu tasumata jätmise tõttu on sätestatud aga TsKS §-s 285 lg.1 ja see kuulub esimese astme kohtu pädevusse. Seega kaebuse tagastamine maakohtusse viimase pädevusse kuuluva küsimuse lahendamiseks tuleb lugeda seaduslikuks. Riigilõivu tasumisel tekkivate küsimuste lahendamine kõigepealt I astme kohtus tagab protsessiosalistele TsKS § 285 lg.3 alusel võimaluse esitada kohtumäärusele erikaebus ringkonnakohtusse. Juhindudes TsKS §-st 346 p.1 kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni 1995.a. määrus jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar
Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.