3-2-1-54-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 10. aprillil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, AS-i Assotrans esindaja vandeadvokaat A. Saue ja AS-i Sampo esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. aprillil 1996. a. AS-i Assotrans kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. detsembri 1995. a. otsuse AS-i Assotrans hagis AS-i Sampo ja Andrus Hallasoo vastu 32 259 krooni nõudes. A. Hallasoo, kes töötab hageja juures autojuhina, võttis 29. oktoobril 1993. a. Türil AS-lt Sampo peale koorma jämedaid torusid, läbimõõduga vastavalt 680, 420 ja 350 mm. Saatja AS Sampo laadis torud autole viies pakis, igas pakis kolm toru üksteise sees, kolm torude pakki alla ja kaks pakki peale. Pealmised pakid ulatusid kõrgemale auto portest, mistõttu nende kinnitamiseks tõmmati toru seest metallist lint läbi ja väljast seoti. Torud olid koormas piki sõidusuunda. Lisaks olid koorma kinnitused ka risti torusid. Välisel vaatlusel hindas juht nii torupakendite kui ka tervikuna koormakinnituse vastupidavaks ja viis koorma adressaadi suunas Läti Vabariiki. Riia-Tallinn maantee 73. kilomeetril kukkusid vasakust ülemisest torudepakist auto taha teele kaks sisemist toru, millele sõitis otsa sõiduauto Vaz-2103. Sõiduauto sai tehnilisi vigastusi. Liiklusõnnetuses tunnistas Limbazi Rajooni Liikluspolitsei süüdi hageja autojuhi A. Hallasoo. Teda karistati halduskorras. Läti Vabariigi Limbazi Rajoonikohtu 24. märtsi 1994. a. otsusega mõisteti hagejalt kui suurema ohu allika valdajalt välja sellega tekitatud kahju. Otsus on täidetud ning kannatanule 32 259 krooni tasutud. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt TsK § 222 alusel 32 259 krooni temale tekitatud kahju katteks. Hageja leidis, et kahju eest on vastutav saatja AS Sampo vastavalt kaupade rahvusvahelise autoveolepingu konventsiooni artiklitele (CMR) 10 ja 17 p. 4 b ja c. Tegu oli pakendi varjatud puudusega: defektiga, mis polnud silmnähtav. Nõudest A. Hallasoo vastu loobus hageja Järva Maakohtu 24. augusti 1995. a. istungil. Järva Maakohus jättis 4. septembri 1995. a. otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus liiklusõnnetuses hageja autojuhi süü tuvastamisel TsKS § 91 lg. 2 kohaselt õigesti tuginenud Limbazi Rajoonikohtu 24. märtsi 1994. a. otsusele ja Limbazi Rajooni Liikluspolitsei materjalile. A. Hallasoo halduskaristust vaidlustanud ei ole. Ka ei ole ei A. Hallasoo ega ka AS Assotrans vaidlustanud Limbazi Rajoonikohtu otsust. Ringkonnakohus leidis, et TsKS § 9 lg. 4 alusel tuleb pooltevahelise vaidluse lahendamisel kohaldada konventsiooni sätteid. Kohaldamisele ei kuulu CMR artikkel 10, mille kohaselt saatja vastutab vedaja kahjude eest, mis on põhjustatud kaubapakendi defektidest, välja arvatud juhud kui defekt oli väline, kuna pakendiseaduse
§ 3 kohaselt on pakend ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks jne. Antud juhul ei olnud torud pakitud ümbrisesse. Asjas on tõendatud, et torud laadis autole saatja hageja autojuhi A. Hallasoo nõudeid arvestades. A. Hallasoo oli teadlik, et suurte torude sisse paigutatud väiksema läbimõõduga torud olid ka 1,5 m suurematest torudest lühemad. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et metall-lindi lõikas ilmselt läbi suurema toru sees liikuma hakanud lühema toru serv. Konventsiooni artikli § 9 p. 2 kohaselt kui saatedokument ei sisalda vedaja erimärkusi, eeldatakse vastupidise tõendamiseni, et kaup ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel väliselt nõutavas seisundis. Hageja ei ole tõendanud kostja AS Sampo kui kaubasaatja süüd. Kassatsioonkaebuses palus AS Assotrans ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kassaator leidis, et ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut maakohtu seisukohale pooltevahelise veolepingulise suhte puudumise kohta. Veolepingu olemasolu tõendab saatekiri ja sellele kantud tähed "CMR". Ringkonnakohus jättis ebaõigesti kohaldamata CMR artikli 17 p. 2, mille kohaselt vedaja vabaneb vastutusest kui kauba kaotsiminek on tingitud asjaoludest, millistest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Hageja tõendas AS Sampo süü - torude kukkumine koormast sai võimalikuks üksnes plekist lindi purunemise tõttu. Limbazi Rajoonikohtu otsusele tuginemisel on kohtud ekslikult viidanud TsKS §-le 91 lg. 2. AS Sampo ei ole protsessiosaline, kuna ta Limbazis kohtuistungist osa ei võtnud. Samuti on ekslik ringkonnakohtu viide TsKS §-le 242 lg. 1, kuna see säte käsitleb kohtuotsuse jõustumise tagajärgi. Limbazi Rajoonikohtu otsusega mõisteti hagejalt välja üksnes tema suurema ohu allikaga tekitatud kahju, AS Assotrans ja AS Sambo süü küsimus jäeti lahendamiseks nendevahelise hagi korras. Liikluspolitsei seisukoht hageja autojuhi halduskorras karistamisel ei ole kohtule kohustuslik. Vastustaja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et asja lahendamisel tuleb juhinduda konventsiooni sätetest. CMR artikli 1 kohaselt kohaldatakse selle sätteid igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 9. märtsil 1993. a. Asjakohane ei ole seejuures ringkonnakohtu viide TsKS §-le 9 lg.
teises tsiviilasjas siis, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. TsKS § 242 lg.1 sätestab otsuse jõustumise tagajärjed pooltele ja teistele asjast osa võtnud protsessiosalistele ning nende õigusjärglastele, kes ei või esitada kohtusse samu nõudeid samadel alustel, samuti vaidlustada teises asjas eelmise kohtu otsusega kindlaks tehtud asjaolusid ja õigussuhteid. Osundatud sätetest tuleneb, et tõendamiskohustusest vabastamise alused ja otsuse jõustumise tagajärjed ei ole kohaldatavad politsei materjalides sisalduvate asjaolude osas. Kohus peab neid hindama juhindudes TsKS §-st 92. Otsuse põhjendavas osas peab kohus tulenevalt TsKS §-st 232 lg. 4 märkima kohtu tuvastatud asjaolud ka sel juhul, kui mingi järeldus põhineb asjaoludel, millised vastavalt TsKS §-le 91 lg. 2 ei vaja tõendamist ning mida TsKS § 242 lg. 1 kohaselt ei või vaidlustada. Apellatsioonikohtu otsusest ei nähtu, millised Limbazi Rajoonikohtu otsusega tuvastatud asjaolud hageja süüle viitavad. Põhjendamatu on kassaatori väide, et AS Sampo ei olnud protsessiosaline Limbazis Rajoonikohtus lahendatud tsiviilasjas. TsKS § 91 lg. 2 mõttes on isik protsessiosaliseks ka siis, kui ta asja arutamisel ei osalenud, kuid esitas kohtule oma seisukoha ning kohtuotsuses on ta märgitud protsessiosaliseks. Pakendiseaduse väära tõlgendamise tõttu asus ringkonnakohus ekslikule seisukohale, et CMR artikkel 10 ei ole asja lahendamisel kohaldatav. Kolleegium on seisukohal, et pakendiseaduse § 3 kohaselt on pakendamisena vaadeldav asjas kirjeldatud viisil peenemate torude mahutamine jämedama toru sisse ja nende sidumine metallist lindiga. Juhindudes TsKS §-st 347 p. 1 ja 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. detsembri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kaebus rahuldada. Tagastada AS-le Assotrans 15. jaanuaril 1996. a. tasutud kautsjon 323 (kolmsada kakskümmend kolm) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.