3-2-1-39-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 10. aprillil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa hageja esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse ja Korteriühistu Lille esindaja vandeadvokaat A. Tammeri osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. aprillil 1996. a. AS-i Hõbevalge kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. novembri 1995. a. otsuse AS-i Hõbevalge hagis Tartumaa Remondi- ja Ehitusvalitsuse ja korteriühistu Lille vastu omandiõiguse tunnistamiseks 1/5 osale elamust. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et 1993. a. esitas AS Hõbevalge Tartu Linnakohtule hagi Tartumaa Remondi- ja Ehitusvalitsuse (REV) ja korteriühistu (KÜ) Lille vastu, paludes TsK § 438 ja 440 alusel tunnistada AS-i Hõbevalge omandiõigust 1/5 osale -kohvik ja selle abiruumid pooleliolevast elamust Tartus, Riia 8. Hagi kohaselt sõlmiti 15. aprillil 1991. a. ühelt poolt AS-i Hõbevalge ja Tartu Pereliidu ning teiselt poolt Tartumaa REV-i õigusjärglase AS-i ABACO ja Sanitaartehniliste Tööde Valitsuse (STV) vahel ühise tegutsemise leping, mille kohaselt AS Hõbevalge ja Tartu Pereliit annavad ehitajale kohviku ehitamiseks 700 000 rubla. Ehitaja kohustus objekti valmis ehitama 1991.a. IV kvartalis ja selle ekspluatatsiooni andmisel pidi kohvik võetama hageja bilanssi. 3. juunil 1991. a. kinnitatud protokolliga anti elamu tellija funktsioonid STV-lt üle Tartumaa REV-ile. Viimane teatas hagejale, et andis 10. augustil 1992. a. tellija funktsioonid koos elamule tehtud kulutustega üle KÜ-le Lille, ning luges alates 10. augustist 1992. a lõppenuks 15. aprillil 1991. a. sõlmitud lepingu ja soovitas pöörduda KÜ Lille poole uue lepingu sõlmimiseks. Tartu Linnakohus jättis oma 12. juuni 1995. a. otsusega hagi rahuldamata. Linnakohus leidis, et 15.
Hõbevalge märgitud ühe asutajaliikmena, kes on kohviku osaga osanik. Korteriühistu Lille aktsepteeris AS-i Hõbevalge osa elamus, kuid ei määratlenud täpsemalt AS-i Hõbevalge osa staatust ja suurust ning tema õigusi oma osa käsutada hoone valmimisel. Hilisemad läbirääkimised AS-i Hõbevalge ja KÜ Lille vahel nurjusid ning 17. veebruaril 1993. a. koostati Tartumaa REV-i ja KÜ Lille vahel protokoll. Selle kohaselt viimane võttis endale kohustuse tagastada Tartumaa REV-ile ASi Hõbevalge tasutud raha ja Tartumaa REV võttis endale kohustuse tagastada raha AS-ile Hõbevalge. Asja materjalidest nähtub, et KÜ Lille täitis oma kohustused Tartumaa REV-i ees 24. maiks 1993. a. Hagi jäeti rahuldamata, sest 15.04.1991.a. sõlmitud ühise tegutsemise lepingu alusel ei saa kohustatud pooleks olla KÜ Lille, kuna ta ei olnud lepingu pool. Samuti ei asunud KÜ Lille Tartumaa REV-i asemele lepingujärgsete kohustuste täitjana, sest 10. augustil 1992. a. Tartumaa REV-i ja KÜ Lille vahel koostatud akti kohaselt "Muud lepingulised kohustused elamu suhtes REV-i ja kolmandate juriidiliste isikute vahel ei laiene KÜ-le Lille". Asja materjalidest ei tulene, kas Riia 8 hoone on ehituslikult vastu võetud ja kes on selle omanik, kuid protsessiosalised on käsitlenud korteriühistut hoone omanikuna, ning hageja ei ole vaidlustanud ka korteriühistule hoone tellija funktsioonide üleandmise akti kui tehingut REV-i ja KÜ Lille vahel. Kassatsioonkaebuses palutakse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ringkonnakohtu otsus tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Leitakse, et Tartumaa REV ja AS Hõbevalge ehitasid hoonet ühiselt kuni 10.08.1992.a. ning selleks ajaks valminud pooleliolev ehitis oli vastavalt TsK §-le 440 lg.2 nende kaasomand. Projekti ja eelarve kohaselt oli kohvikuosa suurus ja maksumus kogu hoonest 20%. Kuna hagi esitamise ajaks oli hoone korteriühistu valduses, oli põhjendatud hagi esitamine korteriühistu vastu. Tartumaa REV võõrandas korteriühistule ka hageja osa hoonest, mis sattus võõrasse ebaseaduslikku valdusse. Vastustajad paluvad ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta. Korteriühistu Lille leiab, et vastavalt 15.04.1991. a. lepingu p.-le 2 pidi kaasomandiõigus hoonele tekkima alles pärast selle valmimist ja hagejale üleandmist. Hagi esitati TsK § 438 ja 440 alusel ning neil alustel ringkonnakohus asja ka lahendas. Kolleegium leidis, et alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub. Vaidlustatud pole ringkonnakohtu järeldust, et 15.04.1991.a. leping on ühise tegutsemise leping, millega reguleeriti lepinguosaliste tegutsemist ühise majandusliku eesmärgi - ehitada valmis hoone Tartus Riia 8 - saavutamisel. KÜ Lille kui ehitise valdaja vastu, kes AÕS § 90 lg.1 kohaselt loetakse asja omanikuks kuni ei ole tõendatud vastupidist, on esitatud kohustisõiguslik hagi TsK § 438 ja 440 alusel. Esitatud alusel tegi kohtuotsuse ka ringkonnakohus. Kuna korteriühistu ei ole ühise tegutsemise lepingu osaline, siis sellest lepingust talle kohustusi ei tulene. Olenemata sellest, kas hagejal oli ühise tegutsemise lepingu järgi 10.08.1992.a. omandiõigus ehitise osale tekkinud, ei saa KÜ Lille vastu esitatud hagi rahuldamise aluseks olla TsK osundatud sätted, sest hageja ja KÜ Lille vahel ei ole lepingulist suhet. Kui esitatakse asjaõiguslik omandi kaitse hagi, siis selle rahuldamine või mitterahuldamine ei olene sellest, kas hageja on vaidlustanud korteriühistule tellija funktsioonide üleandmise akti või mitte.
Juhindudes TsKS § - st 346 p.1 kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. novembri 1995.a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.