3-2-1-50-96
MÄÄRUS
Tartus, 04. aprillil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. märtsil 1996. a. A.-R. Kaldi esindaja Leo Õispuu erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
27.novembri 1995. a. määruse hagiavalduse vastuvõtmisest keeldumises Alide-Rosalie Kaldi hagis Viljandi Maavalitsuse ja Tallinna Linnavalitsuse vastu omandiõiguse tunnistamiseks ja vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Alide-Rosalie Kald esitas 19. oktoobril 1995.a. Tallinna Linnakohtule hagiavalduse, milles taotles tunnistada ORAS § 8 lg. 2 põhiseadusevastaseks ning AÕS §-de 35 lg. 2, 68 lg. 1, 80, 81 ja 125 , AÕSrakS § 6 lg. 1, TsK §-de 531 lg. 1, 534 lg. 2, 539 lg. 1 alusel omandiõiguse tunnistamist elamule Tallinnas Tõnismägi/Hariduse 3/2 ja talukohtadele Viljandi maakonnas Paistu vallas ning selle vara väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest. Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 1995.a. määrusega keelduti hagiavalduse vastuvõtmisest TsKS § 148 lg. 1 p. 11 alusel ja tagastati see koos kõigi lisadega põhjusel, et hagi on esitatud asjaõigusseaduse alusel vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja nõutava vara väärtuselt tuleb tasuda riigilõiv.
27.novembri 1995.a. määrusega jättis ringkonnakohus linnakohtu määruse muutmata. Määruse põhjenduse kohaselt kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle, kui kohtukulud on tasumata (TsKS § 148 lg. 1 p. 11). Hagi on esitatud omandiõiguse tunnistamiseks ja vara väljanõudmiseks ning seega tuli riigilõiv tasuda vastavalt riigilõivuseaduse §-le 1 p. 1. Hageja riigilõivu ei tasunud ja kohus keeldus õigesti avalduse menetlusse võtmisest. Erikaebuse viide riigilõivuseaduse §-le 4 lg. 1 p. 8, on ekslik. Hagi on esitatud pärandvara saamiseks. Asjast ei nähtu, et tegemist oleks represseerimisega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise vaidlusega. Erikaebuses palub kassaator määruse tühistada põhjusel, et vaidlusalune vara on repressioonide käigus õigusvastaselt võõrandatud ning riigilõivuseaduse § 4 lg. 1 p. 8 kohaselt on pooled riigilõivu maksmisest vabastatud repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise vaidlustes. Riigilõivu tasumisest vabastamise alus on seatud sõltuvusse viisist, kuidas vara omaniku käest välja läks, mitte aga sellest, kes vara tagastamist nõuab. Hagi aluseks on vara võõrandamise õigusvastasus ja seda ei saa hagi vastuvõtmisel otsustada. Vastustaja Viljandi Maavalitsus leidis, et erikaebus on põhjendatud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal tuli tasuda riigilõiv riigilõivuseaduse lisa 1 § 1 lg. 1 järgi ja kohus põhjendatult jättis hagi menetlusse võtmata. Riigilõivuseaduse § 4 lg. 1 p. 8 kohaselt on kohtute menetluses olevates asjades riigilõivu maksmisest vabastatud pooled (massi)repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise