Kohtulahend

3-2-1-49-96

MÄÄRUS

Tartus, 3. aprillil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. märtsil 1996. a. AS-i Talpak pankrotihaldur Peeter Valle erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. novembri 1995. a. määruse Eesti Taara AS-i nõudeavalduse esitamata jätmises AS-i Talpak pankrotimenetluses. Tallinna Linnakohtu 4. septembri 1995. a. määruse kohaselt kuulutati AS-i Talpak pankrot välja 28. märtsi 1994. a. kohtuotsusega ja pankrotiteade avaldati Riigi Teataja Lisas nr. 18 14. aprillil 1994. a. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 22. aprillil 1994. a. anti RAS-i Eesti Taara esindajale nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks aega teise üldkoosolekuni 20. mail 1994. a. Puudusi selleks ajaks ei kõrvaldatud ja teisel üldkoosolekul loeti RAS-i Eesti Taara nõudeavaldus esitamata jäetuks. Puuduolevad dokumendid saatis RAS Eesti Taara pankrotihaldurile alles 14. juunil 1994. a. Linnakohtu määrusega jäeti RAS-i Eesti Taara kaebus üldkoosoleku otsuse peale rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt vastab võlausaldajate üldkoosoleku otsus PankrS §​le 69 lg. 3. Põhjendamatu on kaebuse väide, et kuna täiendavalt nõutud dokumendid esitati PankrS §-s 23 lg. 1 sätestatud nõuete esitamise tähtajal, siis tuleb lugeda need tähtaegselt esitatuks. Ringkonnakohtu kaevatava määrusega linnakohtu määrus tühistati protsessiõiguse normide rikkumise tõttu ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule. Ringkonnakohus leidis, et RAS Eesti Taara esitas kohtule avalduse nõude tunnustamiseks, mis PankrS § 74 lg. 1 kohaselt kuulub läbivaatamisele hagimenetluse korras ja milles sama paragrahvi lg. 3 kohaselt saab kohtulahendiks olla otsus, mitte aga määrus. Ringkonnakohus andis linnakohtule suunise, et asjas tuleb kontrollida, kes on protsessiosalised, millal kaebaja tegelikult oma nõude esitas, millal toimus nõuete kaitsmise koosolek ja mis ajani oli kaebajal võlausaldajana õigus haldurile oma nõudest teatada. Samuti kästi anda hinnang esitatud nõudele. Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus on ära vahetanud nõude esitamisest ja nõude kaitsmisest tuleneva vaidluse, sellest tulenevalt kohaldanud kohaldamisele mittekuuluvat PankrS §-i 74 ja jätnud põhjendamata, miks ei kuulu kohaldamisele sama seaduse § 69. Samuti pole põhjendatud, millega rikuti protsessiõiguse norme vaidlustatud asjas. Vastustaja palub ringkonnakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata jätta. Üheks põhjenduseks on see, et nõudeavaldus esitati pankrotihaldurile PankrS §-s 23 lg. 1 kehtestatud tähtajal, 9. juunil 1994. a. Võlgniku likvideerimiskomisjonile enne pankroti väljakuulutamist, 9. veebruaril 1994. a. esitatud kiri pole nõudeavalduseks pankrotimenetluses, milles esinevate puuduste kõrvaldamiseks saab anda tähtaja. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.