3-2-1-33-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 20. märtsil 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. märtsil 1996. a. AS Berto kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. detsembri 1995. a. otsuse AS Berto hagis RAS VIA pankrotihaldur Kalev Kanguri vastu võlanõude taastamiseks summas 62 067 krooni. AS Berto ja RAS VIA sõlmisid 5. oktoobril 1992. a. ja 7. detsembril 1992. a. tööettevõtulepingud, mille alusel AS Berto kohustus tegema töid Võru ja Jõhvi sõjaväelinnakutes. RAS VIA maksis AS-le Berto 5. oktoobri 1992.a. lepingu järgi avansina 35 000 krooni materjalide ostmiseks, kuid jättis lepingute järgi tehtud töö eest tasumata.
väidetel lahendas apellatsioonikohus asja väljaspool kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piire, sest keegi ei ole esile toonud lepingu mittenõuetekohast täitmist. AS Berto tegi tööd ennetähtaegselt ning asja materjalides ei saagi kajastuda töödega viivitamine või see, kui palju lepingulisest mahust AS Berto täitis. Ka ei ole AS Berto lepingut lõpetanud ning olenemata sellest peab RAS VIA vastuvõetud tööde eest tasuma. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja kassatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Nõude aluseks oleva TsK § 355 kohaselt tööettevõtulepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Ringkonnakohus tuvastas, et RAS VIA tasus 5. oktoobri 1992. a. sõlmitud tööettevõtulepingu järgi AS-ile Berto avanssi 35 000 krooni ning 16. detsembril 1992. a. akteeris RAS VIA oktoobris - novembris AS Berto tehtud tööd summas 15 016 (koos käibemaksuga) ning pärast seda jäi AS-ile Berto ettemaks 19 984 krooni. Samuti leidis ringkonnakohus, et asja materjalidest ei nähtu AS-i Berto tööde jätkamine Võru sõjaväelinnakus. RAS VIA on ettemaksuna AS-ile Berto tehtud töö eest tasunud ja apellatsioonikohus õigesti nõude 10 566 krooni jätnud tunnustamata. TsKS § 336 lg. 1 kohaselt kontrollib kassatsioonikohus kassatsioonkaebuse alusel, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Kassaatori väide, et ringkonnakohus, andes hinnangu asjas tõendite puudumisele, on ületanud apellatsioonkaebuse piire, ei ole käsitletav ringkonnakohtus protsessiõiguse normi järgimata jätmisena ja pole kohtuotsuse tühistamise aluseks. Juhindudes TsKS § 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. detsmbri 1995. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, H. Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.