lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-26-96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.02.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-26-96
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.02.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
852
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-26-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigis nimel Tartus, 28. veebruaril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed: H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. veebruaril 1996. a. Valli Käämeri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 1995. a. otsuse Kalju Hanseni hagis Valli ja Aivar Käämeri vastu eluruumi üürilepingu lõpetamiseks ja nende väljatõstmiseks eluruumist ilma teist eluruumi vastu andmata. Tartu Ringkonnakohus tuvastas, et 26. oktoobril 1993. a. tagastati Kalju Hansenile elumajad Viljandi linnas Mäe 3 ja 3a. Aivar ja Valli Käämer koos kahe alaealise lapsega olid sisse kirjutatud eluruumi Mäe 3-2. Viljandi Maakohtule 1. juulil 1994. a. esitatud hagiavalduses palus K. Hansen tunnistada A. ja V. Käämer Mäe 3-2 eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks nende äraoleku tõttu. 13. märtsil 1995. a. esitas hageja kirjaliku avaldus hagi aluse muutmiseks. Hageja taotles ES §-de 46 ja 54 lg. 1 alusel üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ja kostjate väljatõstmist, kuna nad andsid eluruumi hageja nõusolekuta allüürile 1993. a. veebruaris K. Nõgesmaale ja 1994. a. veebruaris M. Merimaale. Maakohus rahuldas hagi ES §-de 46 ja 54 lg. 1 ning TsKS §-de 57 lg. 1, 228 ja 229 alusel. Tartu Ringkonnakohus jättis V. Käämeri apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning TsKS § 313 lg. 2 kohaselt ei ole vajalik kõiki selle põhjendusi korrata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli V. Käämer üürniku perekonnaliige. Tulenevalt ES-st § 36 lg. 1 kasutavad üürnikuga koos elavad perekonnaliikmed üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kõiki kohustusi, mis tulenevad üürilepingust, kui nende majutamisel ei olnud teistsugust kokkulepet. Seetõttu pidi V. Käämer tagama, et eluruumi ei kasutaks teised isikud ebaseadusliku allüürilepingu alusel. Üürileandja kui eluruumi omaniku õiguste kaitsmise seisukohalt ES § 54 lg. 1 p. 2 järgi ei saa tähtsust omada, millisel määral üürniku täisealine perekonnaliige oli süüdi üürniku poolt allüürilepingu sõlmimises kehtivat korda rikkudes. Apellatsioonikohus muutis Viljandi Maakohtu 5. juuni 1995. a. ostuse resolutiivosa: "Lõpetada ME Elamu ja Aivar Käämeri vahel sõlmitud eluruumi Viljandis Mäe 3-2 üürileping ennetähtaegselt.", asendades sõna "ME Elamu" sõnaga "K. Hansen", kuna pidas ekslikuks, et lõpetatakse ME Elamu, kes ei olnud aga enam lepingu pooleks, ja A. Käämeri vaheline üürileping. Apellatsioonikohtu põhjendustest nähtuvalt ei saa A. Käämeri ja K. Hanseni vahel 26. oktoobril 1994. a. sõlmitud üürilepingut ES § 34 alusel käsitleda uue üürilepinguna. Tegemist on üürilepingu muutmise kokkuleppega. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuses palub V. Käämer tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 1995. a. otsuse tervikuna materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning saata asi uueks arutamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator leiab, et ES § 54 lg. 1 p. 2 näeb üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise üürileandja nõudel ette vaid siis, kui üürnik ja temaga koos elavad perekonnaliikmed on rikkunud eluruumi allüürile

andmise korda. Tema seda korda rikkunud ei ole. Eluruum anti allüürile tema nõusolekuta ja tema tahte vastaselt, tema ravil viibimise ajal. Kuna tema nõusolekuta ei olnud A. Käämeril õigust eluruumi allüürile anda, siis on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et tähtsust ei oma see, mil määral üürniku täisealine perekonnaliige on süüdi üürniku poolt allüürilepingu seadusevastases sõlmimises. Pealegi ei ole ta A. Käämeri perekonnaliikmeks, kuna nende abielu lahutati 1991. a. Seega on väär ringkonnakohtu seisukoht, et täisealise perekonnaliikmena pidi V. Käämer tagama, et eluruumi ei kasutataks ebaseadusliku allüürilepingu alusel teised isikud. A. Käämer ja K. Hansen sõlmisid 26. oktoobril 1994. a. uue üürilepingu Mäe 3-2 eluruumi kasutamiseks. Maakohtu otsuses sõna "ME Elamu" asendamisel sõnaga "K. Hansen" lõpetas apellatsioonikohus mitte maakohtus arutluse all olnud õigussuhte üürileandja ja üürniku vahel, vaid teise analoogilise suhte samade subjektide vahel, mida pooled aga vaidlustanud pole. Sellega ületas apellatsioonikohus haginõude piire. Vastustaja ei ole oma seisukohta kaebuse kohta esitanud. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Väär on on apellatsioonikohtu seisukoht, et eluruumi omanikust üürileandja õiguste kaitsmise seisukohalt ES § 54 lg. 1 p. 2 järgi ei oma tähtsust, mil määral üürniku täisealine perekonnaliige oli süüdi üürniku poolt eluruumi allüürile andmises kehtivat korda rikkudes. Elamuseadus ei kaitse mitte ainult üürileandja, vaid ka üürniku ja tema perekonnaliikme õigusi. ES § 46 lg. 1 sätestab eluruumi allüürile andmiseks ka üürniku perekonnaliikmete nõusoleku. Kohtud pole tuvastanud, et eluruumi allüürile andmine toimus A. Käämeri lahutatud abikaasa V. Käämeri nõusolekul. Sellise nõusoleku puudumisel on eluruumi allüürile andmisega rikutud ka V. Käämeri õigusi ning alusetu on tema suhtes ES § 54 lg. 1 p. 2 kohaldamine. Nimetatud säte on kohaldatav üürniku ja temaga koos elavate isikuteväljatõstmisel, kes on andnud üürilepingu alusel kasutatava eluruumi allüürile kehtivat korda rikkudes. Väär on kassaatori väide, et asendades maakohtu otsuse resolutiivosas "ME Elamu" sõnaga "K. Hansen", lõpetas ringkonnakohus õigussuhte, mida kohtus ei vaidlustatud. Apellatsioonikohtu nimetatud muudatus on õige, kuna elamu tagastamisel K. Hansenile ME Elamu ja A. Käämeri vahel sõlmitud üürilepingut ei lõpetatud, vahetus ainult üürileandja, kelleks sai hageja. 26. oktoobril 1994. a. hageja ja A. Kräämeri poolt allakirjutatud kokkulepe kujutab selle lepingu muutmist, kuna puudub märge kehtiva lepingu lõpetamise kohta. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. novembri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kaebus rahuldada. Tagastada Valli Käämerile 30. novembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada krooni).

Eesistuja J. Luik Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.