lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-22-96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 21.02.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-22-96
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
21.02.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-22-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus, 21. veebruaril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, kassaatori L. Niinemetsa ja tema esindaja vandeadvokaat J. Tedderi, vastustajate U. Leinfeldi ja M.-L. Pettai ning nende esindaja vandeadvokaat J. Lepiku osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 12. veebruaril 1996. a. Linda Niinemetsa kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

20.novembri 1995. a. otsuse Linda Niinemetsa hagis Urmas Leinfeldi, Malle-Leida Pettai, Rein Liivrandi ja Linda Virma vastu omandiõiguse tunnistamiseks, haldusorganite otsuste ning kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks. L. Niinemetsa hagiavalduse kohaselt kuulus tema isale Johannes Ojasoole Harjumaal Jõelähtme vallas Haapse külas talu Nõmme 16, millest ta seoses 1939. a. baaside lepinguga oli sunnitud lahkuma. Harju Maakorralduse Komisjoni 5. detsembri 1944. a. istungi protokolli alusel anti Nõmme 16 talu Ville Liivrannale kui uusmaasaajale. Harju Rajooni RSN TK 8. oktoobri 1970. a. protokollilise otsusega nr. 17 anti Nõmme 16 maal asuvad hooned tasuta V. Liivranna isiklikuks omandiks. Kuusalu küla TSN TK 7. augusti 1972. a. otsuse p. 14 alusel vormistati talu hooned V. Liivranna abikaasa Magda Liivranna omandiks. 30. detsembril 1986. a. kinkis M. Liivrand Nõmme 16 hooned kostjatele võrdsetes osades. Juhindudes ORAS §-st 7 lg. 1 p. 2, TsK §-dest 531 lg. 2, 551 lg. 2 ja 5, 561 lg. 1 ning TsÜS §-dest 58, 66 lg. 1, 2, 5, 112 lg. 1, 2 p. 1, 3 ja 170 lg. 2 taotles hageja tunnistada tema omandiõigust Nõmme 16 talu hoonetele, Harju Rajooni RSN TK 8. oktoobri 1970. a. otsuse ja Kuusalu küla TSN TK 7. augusti 1972. a. otsuse p. 14 ning 30. detsembril 1986. a. sõlmitud kinkelepingu kehtetuks tunnistamist. Harju Maakohus jättis 7. juuli 1995. a. otsusega L. Niinemetsa hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus pädev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastama, sest selleks on seadusega kehetstatud teine kord. Hageja nõuded Harju Rajooni TK ja Kuusalu küla TSN TK otuste kehtetuks tunnistamiseks kuuluvad halduskohtu pädevusse. TsKS § 5 lg. 1 p. 1 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes taotleb kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset. Hageja õigusi ja vabadusi ei ole rikutud, sest ta ei olnud vaidlusaluse vara omanik ega kinkelepingu pool. Apellatsioonkaebuses palus L. Niinemets maakohtu otsuse tühistamist, uue otsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Tartu Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ei pidanud vajalikuks selle põhjendusi korrata. Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt puudusid apellatsioonkaebuses põhjendused vaidlustamaks maakohtu järeldusi, et õigusvastaselt võõrandatud varale omandiõiguse tunnistamise nõue ei kuulu kohtu pädevusse, kohaliku omavalitsuse otsuste kehtetuks tunnistamine kuulub halduskohtu
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

pädevusse ning kinkelepinguga hageja õigusi ei rikutud ega vabadusi ei piiratud, kuna ta ei ole lepingu pooleks. Kuna hageja esitas kohtu pädevusse mittekuuluvaid nõudeid, ei pidanud kohus andma sisulist hinnangut hageja väidetele ja tõenditele. Kassatsioonkaebuses palub L. Niinemets tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 1995. a. otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaatori väidetel ei põhine kohtulahendid kohtuistungil tuvastatuks loetud asjaoludel ning otsuse langetamisel on seadusi käsitletud ühekülgselt. Vastustajad ei nõustu kaebusega ning leiavad, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kassaator ei ole kaebuses märkinud, millise materiaalõiguse normi kohaldamise õigsust ta vaidlustab või millise protsessiõiguse normi oluline rikkumine tõi kaasa või võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Apellatsioonikohtu seisukoht, et hagejal puudub alus kinkelepingu vaidlustamiseks, on lõppjärelduses õige. Apellatsioonikohus jättis aga tähelepanuta, et lisaks pooltele võib kinkelepingu vaidlustada kingitud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud isik. Harju Maavalitsuse 2. märtsi 1994. a. otsusest nr. 2461 nähtuvalt on hageja tunnistatud õigustatud subjektiks ainult Nõmme 16 talu maa osas. Hoonete osas õigustatud subjektiks tunnistamise kohta ei ole hageja kohtule vastavat otsust esitanud. Õige on apellatsioonikohtu järeldus, et kohus ei pea andma sisulist hinnangut hageja väidetele ja esitatud tõenditele maa- või linnakohtu pädevusse mittekuuluvate nõuete osas. Tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-st 2 lg. 2 toimub õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine omandireformi aluste seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alusel ja korras. Rahuldamata tuleb jätta kassaatori taotlus tema vabastamiseks kostjate kasuks väljamõistetud advokaaditasu 11 800 krooni maksmisest, kuna TsKS §-d 54 ja 58 sellist vabastamist ette ei näe. Tulenevalt TsKS § 58 lg. 1 mõttest mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud kulud tema huvide kaitseks asjast osavõtnud advokaadi abi eest. Kostjate poolt advokaadile kassatsioonkaebusele vastulause koostamise ja nende esindamise eest Riigikohtus tasutud 8 850 kroonist, peab kolleegium vajalikuks kulutuseks 4 500 krooni. Juhindudes TsKS §-dest 346 p. 1; 58 lg. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 1995. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista Linda Niinemetsalt advokaadi abi kulude katteks 1 125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni Urmas Leinfeldi, 1 125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni Malle-Leida Pettai, 1 125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni Rein Liivrandi ja 1 125 (üks tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni Linda Virma kasuks. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.