lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-2-3-96

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 14.02.1996

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-3-96
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
14.02.1996
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
471
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-2-3-96

MÄÄRUS

Tartus, 14. veebruaril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil 5. veebruari 1996. a. Aime Veski teistmisavalduse alusel Tartu Maakohtu 18. novembri 1991. a. otsuse Aime Veski hagis Anna Kilteri vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Aksel Jürisele, hageja Aime Veski isale, kuulus Tartumaal Võnnu vallas Lääniste külas Sepa nr. 123 talu. 12. jaanuaril 1945. a. tunnistati A. Jüris rahvavaenlaseks ning talu võeti temalt ära. Tartu Rajooni TSN TK 1. aprilli 1959. a. otsusega anti talu elumajast kaks tuba ja köök, laut-pesukoda ja saun tasuta Oskar Toomeri isiklikuks omandiks. Tartu Rajooni RSN TK otsusega nr. 175 14. aprillist 1981. a. anti taluhooned tervikuna O. Toomeri omandiks ja pärast tema surma päris hooned 10. novembril 1983. a. Anna Kilter. Tartu Maakohtu 18. novembri 1991. a. otsusega jäeti A. Veski hagi A. Kilteri vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest ja A. Kilteri vastuhagi A. Veski vastu remondikulu 15000 rubla nõudes rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 3 alusel saab tagastada vara füüsilise isiku pahausksest valdusest. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kostja on vara pahauskne omanik ja selleks ei muuda teda ka asjaolu, et O. Toomer sai hooned tasuta. Teistmisavalduses palutakse kohtuotsus tühistada täiendavate andmete tõttu, mis on saadud Tartu Linnaarhiivist ning vaidlustes 1994. a.-1995. a. Tartu Halduskohtus ilmnesid asjaolud, mis tõendasid O. Toomeri osavõttu avaldaja isa A. Jürise kohtuvälisest represseerimisest ja tema vara õigusvastasest võõrandamisest 1945. a. Seoses muudatustega omandireformi aluste seaduse §-s 12 lg. 3 p. 3 ning uute asjaolude tõttu, mis ei olnud hagejale varem teada, taotleb ta teistmise korras Tartu Maakohtu

18.novembri 1991. a. otsuse tühistamist. Vastustaja, A. Kilteri testamendijärgne pärija, Marta Kiveste ei nõustu teistmisavaldusega. Teistmisavaldus ei ole esitatud uute asjaolude ilmsikstulekul, sest maakohtus asja arutamise ajal oli arutlusel vastustaja pahausksuse küsimus. Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamta. TsKS § 350 lg. 2 p. 1 kohaselt on uute asjaolude ilmsikstulekul otsuste ja määruste teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Sama paragrahvi lg. 3 lubab teistmist, kui olulised asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Teistmise alusena esitatud Tartu maakonna Võnnu valla täitevkomitee 5. mai 1945. a. istungi protokollist nr. 6 tulenev asjaolu, et istungist võttis osa põllumajanduskomisjoni liikmena O. Toomer, on uus dokument, millega hageja põhjendab kohtuliku arutamise objektiks olnud väidet kostja pahausksuse kohta, kuid see ei ole selline oluline asjaolu, mis ei võinud avaldajale teada olla asja kohtuliku arutamise ajal 1991. a. Protokoll oli arhiivis olemas. Vaidluste kohta 1994. a.-1995. a. Tartu
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Halduskohtus pole avaldaja dokumente esitanud. Teistmise aluseks ei ole seaduse muutmine. Juhindudes TsKS § 354 lg. 3, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Aime Veski teistmisavaldus Tartu Maakohtu 18. novembri 1991. a. otsuse tühistamiseks rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.