3-2-2-1-96
MÄÄRUS
Tartus, 7. veebruaril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, L. Kauksi esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. jaanuaril 1996. a. Laine Kauksi teistmisavalduse alusel Riigikohtu 3. novembri 1995. a. määrusele Laine Kauksi kohtuvigade parandamise avalduses Lääne-Viru Maakohtu 30. oktoobri 1993. a. otsusele Artur Alliku avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.
8.novembril 1993. a. esitatud avalduses palus Artur Allik tuvastada juriidilise fakti, et LääneVirumaal Sõmeru vallas Võhma külas asuva Tõnurahva nr. 7 talu hooned koos 43 ha maaga ostis Jüri Allik 1939. a. Elvine Tompsilt. Juriidilise fakti tuvastamist oli vaja õigusvastaselt võõrandatud vara tagasinõudmiseks. Avaldus esitati TsKS §-de 253 p. 1, 254, 255 lg. 2 p. 2 ja 256 alusel. Lääne Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsusega avaldus rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulus Tõnurahva talu Julius ja Elvine Nõmmekodillasele. 1925. a. asus sellesse tallu rentnikuna elama avaldaja isa J. Allik, kes ostis 1939. a. taluhooned koos maaga, makstes selle eest E. Tompsile (end. Nõmmekodillas) 750 000 senti. Sugulaste vahel kirjalikku ostu-müügilepingut ei sõlmitud. Omandireformi õigustatud subjektiks talumaade osas tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni 10. augusti 1993. a. otsusega E. Tompsi tütar Reet Nõmme, kes suri 10. novembril 1992. a. Riigikohtule 7. juunil 1995. a. esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palus E. Tompsi tütar Laine Kauks maakohtu otsuse tühistada. Kohus kohaldas valesti 1939. a. kehtinud Balti Eraseadust, mille §-de 812 ja 814 kohaselt loeti vara omanikuks vaid seda isikut, kes oli vara valdajana kantud kinnistusraamatusse. Selleks isikuks oli kuni vara õigusvastaselt võõrandamiseni E. Tomps. Kohus jättis protsessi kaasamata R. Nõmme pärijad - neli õde, kes on asjast huvitatud isikud. Riigikohus jättis L. Kauksi avalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on protsessiosaliseks ka asjast huvitatud isikud (TsKS § 63), kuid selliseks isikuks olemine peab olema seaduse nõuete kohaselt kinnitatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p. 17 (EV Vm. 13. 07. 1993. a.) kohaselt, kui omandireformi õigustatud subjekt sureb, siis läheb talle kuulunud nõudeõigus pärimisele tsiviilõiguse normide kohaselt. Pärandi vastuvõtmine peab olema notariaalselt tõendatud. Sellist dokumenti oma nõudeõiguse (asjast huvitatud isikuks olemise) kohta ei ole L. Kauks kohtule esitanud. Teistmisavalduses palub L. Kauks Riigikohtu 3. novembri 1995. a. määruse TsKS § 350 lg. 2 p. 1 alusel uuesti läbi vaadata ning Lääne-Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsuse tühistada, kuna uue asjaoluna on ilmnenud, et Tallinna Notaribüroo notar on 13. novembril 1995. a. välja andnud tõendi selle kohta, et Laine Kauks, Helga-Hermine Tomps ja Herta-Johanna Norden on 10. novembril 1992. a. surnud Reet Nõmme pärijad. Vastustaja S. Allik leiab, et teistmisavaldus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. Kolleegium leiab, et notari tõend, millest nähtuvalt on L. Kauks 13. veebruaril 1995. a. esitanud