3-2-1-13-96
Eesti Vabariigi nimel Tartus, 31. jaanuaril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, kostja V. Sesta"vili osavõtul ja tõlk L. Lombi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 22. jaanuaril 1996. a. Nonna Mukovnina kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsuse Nonna Mukovnina hagis Vladislav Sesta"vili vastu pärandvara poole maksumuse nõudes. Narva Linnakohtu 14. juuni 1993. a. otsusega rahuldati TsK §-de 536 ja 563 alusel hagi ning nõuti Vladislav Sesta"vililt sisse Nonna Mukovina kasuks koos kohtukuludega 16 509 krooni ja 50 senti. Linnakohus tuvastas, et 4. jaanuaril 1991. a. suri poolte isa Viktor Sesta"vili, kes oli aianduskooperatiivi "Kirss" liige. 14. aprillil 1991. a. võeti aianduskooperatiivi liikmeks surnud isa asemel kostja. Kohus luges aianduskooperatiivis asuvate ehitiste ja istutuste maksumuseks pärandi avanemise ajal 32 769 krooni vastavalt ehituseksperdi arvamusele 1993. aastast. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt moodustas aianduskooperatiivi liikme surma korral pärandi aianduskooperatiivi liikme osak. 3. oktoobri 1991. a. seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi päris kostja " aianduskooperatiivi liikme osakusummast 4421 rbl. ning ülejäänud " osa maksumuse kandis hageja deposiitarvele notariaalkontoris. Hageja keeldus pärimisõiguse tunnistust sellele osale välja võtmast. Samuti leidis ringkonnakohus, et ekspertiisi tegemise ajal krundil paiknevate ehitiste ja aiakultuuride maksumust ei saa võrdsustada osaku maksumusega. Kohtule ei esitatud tõendeid, et osaku maksumus oli suurem kui 4421 rubla, samuti puuduvad tõendid, et pärandi hulka oleks kuulunud muu vara. Kassatsioonkaebuses palub N. Mukovnina ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et pärandvarana tuleb arvestada osakukogumis ka pärandi avanemise ajal krundil olnud ehitiste ja aiakultuuride maksumust, milleks eksperdi arvamuse kohaselt on 32 769 krooni. Aianduskooperatiivi komisjoni hinnanguga, et ehitiste ja haljastuse kogumaksumus oli 1991. a. 4421 rubla, ei ole hageja kunagi nõustunud. Riigikohtu istungil palus vastustaja ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Pärandvara koosseis määratakse kindlaks pärandi avanemise aja, s.o. 4. jaanuari 1991. a. seisuga. Sel ajal reguleeris aianduskooperatiivide tegevust Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu 18. detsembri 1986. a. määrusega kinnitatud "Aiandusühistu (-kooperatiivi) tüüppõhikiri" (edaspidi tüüppõhikiri). Selle p.-st 22 tulenevalt kuulus surnud aianduskooperatiivi liikme pärandvarasse lisaks sihtotstarbelistele maksetele ka krundil asuvate ehitiste, viljapuude ja marjapõõsaste maksumus. Tüüppõhikirja p. 23 sätestas ehitiste ja istutuste maksumuse määramise
korra. Pärimistoimikus olev õiend ehitiste ja istutiste maksumuse 4421 rubla kohta ei vasta tüüppõhikirja p.-s 23 sätestatule. Seega on põhjendamatu võtta pärandvara jagamisel selle maksumuse aluseks osundatud õiend. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Nonna Mukovinale 31. oktoobril 1995. a. tasutud kassatsioonikautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.