Eesti Vabariigi nimel Tartus, 18. jaanuaril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kostja esindaja vandeadvokaat K. Saavo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. jaanuaril 1996. a. Guido Oja kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 1995. a. otsuse G. Oja hagis AS Espak vastu tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudutud aja eest töötasu saamiseks; ning kostja vastuhagis 12 221 krooni 45 sendi saamiseks. Guido Oja töötas AS-s Espak autojuhina. 13. aprillil 1995. a. lõpetas AS Espak temaga töölepingu TLS § 86 p. 7 alusel usalduse kaotuse tõttu töötaja suhtes.
punktides 6-8 ettenähtud alustel õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Ringkonnakohus leidis, et hagejaga töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu ei olnud kooskõlas hageja süüteo - raha jätmine autosse - raskusega. Seejuures arvestas ringkonnakohus asjaoluga, et kostja raha varastati kindlakstegemata isiku poolt, kuid hageja ise oli kostja ees selle raha osas vastutav. TLS § 144 lg. 2 kohaselt ei ole töötajal tööle ennistamisel sama paragrahvi 1. lõikes märgitud asjaoludel, nagu süü vähene tähtsus, õigust hüvitusele. Kassatsioonkaebuses palub G. Oja muuta osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 4. oktoobri 1995. a. otsust ja teha uus otsus, rahuldades G. Oja hagi AS-i Espak vastu töölt sunnitud puudumise aja eest hüvituse nõudes ning mõista välja AS-lt Espak G. Oja kasuks hüvitust kokku summas 11 400 krooni. Kassaator leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tuvastas ekslikult tema süü kostjale kahju tekitamises. Ametialastes lähetustes olles viibis ta alati võimalikult palju autos ja seda just tööandja vara säilimise ja enda isikliku julgeoleku tagamise vajadusest lähtudes, kuigi ei ametijuhendiga ega töölepinguga ta selleks kohustatud ei olnud. Teadaolevalt rünnatakse Poolas sageli välismaise päritoluga veokeid ja ka nende juhte. Seetõttu hoidis ta teadlikult raha ja dokumente alati autos, pidades seda vara säilimise suhtes ohutumaks. Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebuse väidetega ning palub jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 alusel tühistada osas, mis puudutab hagejale hüvituse maksmist sunnitud töölt puudumise aja eest. Alusetu on ringkonnakohtu järeldus, et jättes raha järelevalveta auto lukustamata sahtlisse ilmutas hageja kostja vara suhtes hoolimatust, seadis selle säilimise ohtu ja üksnes raha kaasas kandes teinuks hageja kõik temast oleneva vara allesoleku tagamiseks. Apellatsioonikohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja poolt ei olnud kehtestatud raha hoidmise korda. Selle puudumisel võis hageja valida raha hoidmise erinevate viiside vahel. Vastavalt TsKS §-le 232 lg. 4 peab kohtu järeldus rajanema kohtu tuvastatud asjaoludel ja uuritud tõenditel. Kohus tuvastas, et hageja peitis raha enne autost lahkumist ja lukustas auto uksed. Õigusliku aluse puudumisel ei saa pidada hageja süüteoks seda, et ta autost lühiajaliselt lahkudes ei võtnud raha endaga kaasa, vaid jättis selle peidetult lukustatud autosse. Töötaja tööle ennistamisel TLS § 117 alusel on tal õigus saada hüvitust sunnitud töölt puudutud aja eest. Asjas saab teha tühistatud osas uue otsuse TsKS § 346 p. 4 alusel, kuna ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid või muuta neile apellatsioonikohtus antud hinnangut. Juhindudes TsK §-st 346 p. 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 1995. a. otsus osaliselt - töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks hagi rahuldamata jätmises. Välja mõista AS-lt Espak 11 400 (üksteist tuhat nelisada) krooni Guido Oja kasuks ja riigilõivu 656 (kuussada viiskümmend kuus) krooni riigituludesse. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Guido Ojale 23. oktoobril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.