lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-4238/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 08.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-4238/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
876
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4238

Määruse kuupäev

8. juuni 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

C.D (C.D) kaebus

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus asjas nr 3-25-4238.
2.Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Halduskohtusse saabus 11. novembril 2025 C.D kaebus Tartu Vangla vastu (dateeritud 1. novembril 2025). Kaebaja soovib Tartu Vanglalt hüvitise väljamõistmist. Kaebaja viitab erinevatele toitlustamisega seotud asjaoludele ning dokumentidele aastatest 2020, 2024 ja 2025. Kaebaja märgib, et 20. mai 2025. a kahjutaotlus nr 1-9/2-25/249-1 jäeti vastu võtmata, vastuse sai 23. oktoobril 2025. Kaebuses sisalduvad taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Kaebuse juurde on esitatud 21 lisadokumenti.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.HKMS § 121 lõike 2 punkti 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
4.Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas pöörduda kohtu poole HKMS § 37 lõike 2 punkti 4 alusel hüvitamiskaebusega. Samas ei ole kaebusest võimalik välja lugeda, mis on hüvitamiskaebuse aluseks. Asjaolude kirjeldus koosneb kas üksikutest sõnadest, fraasidest või lühilausetest. Kaebus jääb suures osas faktilise põhjenduse äärmise puudulikkuse ja katkendlikkuse tõttu ebaselgeks. Täpsustatud ei ole sündmuste toimumise aegu ega selgitatud, milles kaebajale väidetavalt tekitatud kahju seisneb. Pole üheselt arusaadav, kas kaebaja poolt välja toodud loetelu vanglale etteheidetavatest tegevustest on esitatud teatud osas näidetena

või tervikuna kaebuse alusena. Üldjoontes ilmestab kaebust see, et selles on esitatud loeteluna lakoonilised asjaolude kirjeldused vanglas pakutava toidu kohta ning tehtud viited erinevatele dokumentidele. Selline asjaolude kirjeldamine eeldab, et kohus peaks hakkama viidatud arvukate dokumentide põhjal ise täpsemalt välja selgitama, milliste konkreetsete sündmustega seoses on kaebaja soovinud kohtusse pöörduda ja milles talle tekitatud kahju seisneb. Kaebuse sisustamine kohtueelse menetluse dokumentide põhjal ei ole kohtu ülesanne ja see kulutaks ebamõistlikult juba niigi ülekoormatud kohtu ressursse.

5.Kohtute infosüsteemist nähtub, et C.D on Tartu Halduskohtule 2025. aastal esitanud 25 kaebust ja 2024. aastal 29 kaebust, millest paljud on esitatud sarnasel ebakohasel viisil. Kaebustes sisalduvad pealiskaudsed viited mitmekümnetele erinevat laadi juhtumitele, kuid asjaolusid täpsemalt ei ole selgitatud. Kaebuste juurde on esitatud suurel hulgal lisasid, millest lähtuvalt tuleks kohtul paljuski ise kaebaja asemel kaebust sisustama asuda. Sellisteks kaebusteks on näiteks haldusasjas nr 3-23-582 esitatud kaebus 128 lisaga, haldusasjas nr 3-23-583 esitatud kaebus 142 lisaga, haldusasjas nr 3-23-591 esitatud kaebus 96 lisaga, haldusasjas nr 3-23-721 esitatud kaebus 72 lisaga ja haldusasjas nr 3-23-880 esitatud kaebus 100 lisaga. Seejuures ei ole kaebaja nendes haldusasjades hoolimata kohtupoolsest tähelepanu juhtimisest kaebust nõuetekohaselt ümber vormistanud ning kohus on pidanud kaebused puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastama.
6.Kohtu arvates viitab kaebaja eelviidatud käitumine sellele, et tema eesmärk ei ole suunatud esmajoones oma subjektiivsete õiguste kaitsele. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud kaebuste ja ka käesolevas asjas kaebuse esitamise viisist tuvastatav selge pahatahtlik käitumismuster, mida iseloomustab mitte oma õiguste kaitsmise eesmärk, vaid esmajoones soov koormata kohtuid abstraktsete kaebustega, mis ei vasta nõuetele. Kuigi kohus on aastate jooksul kaebajale palju kordi selgitanud, millistele nõuetele peab kohtule esitatav kaebus vastama, eirab kaebaja järjekindlalt kohtu selgitusi. Selline tegutsemisviis on käsitatav kaebeõiguse olulisel määral kuritarvitamisena.
7.Ehkki kaebajale oli kohtu varasemate selgituste põhjal teada, millistele nõuetele peab kaebus vastama, on ta sellest hoolimata jälle kohtule esitanud kaebuse, mida isegi ei ole püütud nõuetekohaselt koostada, vaid on jätkatud varasemat mustrit. Kaebaja teadlik tegevus nõuetele mittevastava kaebuse järjekordsel esitamisel ja asjaolude pealiskaudsel kirjeldamisel viitab sellele, et tegelikult ei pea kaebaja oluliseks, et tema kaebus oleks sisuliselt menetletav, vaid ta soovib lihtsalt end välja elada ning näidata oma üleolekut vangla ja kohtu suhtes. Olukorras, kus kaebaja ise ei pea oma õiguste kaitset oluliseks, ei saa rääkida tema õiguste intensiivsest riivamisest.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus C.D kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 22 alusel.
9.Kohus märgib siinkohal, et C.D kaebuse tagastamine ei tähenda kindlasti tema halduskohtusse pöördumise õiguse kui niisuguse eitamist. C.D-l on analoogselt teiste isikutega õigus pöörduda oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks halduskohtusse. Selleks peab ta järgima kohtumenetluse norme ning pöörduma kohtu poole nõuetekohase kaebusega seaduses sätestatud korras. Kui kaebaja esitab halduskohtule kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte kohtu koormamise eesmärgil, jaatab kohus ka C.D kaebeõigust.
10.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
11.C.D taotleb kaebuses riigi õigusabi. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlust mõista nii, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus leiab, et C.D on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on C.D-l ulatuslik halduskohtusse pöördumise kogemus ning ta on varasemalt korduvalt esitanud kohtutele kaebuseid, määruskaebuseid ja apellatsioonkaebuseid. Eeltoodu tõttu on kohus veendunud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi vaidluses Tartu Vanglaga. Eelnevat arvestades jätab kohus C.D riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium