Nikolai Savimäe (Savimägi) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses kaebaja jope kahjustamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Nikolai Savimäe kaebus.
2.Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla poolt 20.04.2026 kohtule esitatud videosalvestiste osas kinniseks.
3.Keelata kaebajal tutvuda Tartu Vangla poolt 20.04.2026 kohtule esitatud videosalvestistega ja saada nendest koopiaid.
4.Jätta läbi vaatamata Nikolai Savimäe taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 121 lg 4, § 204 lg 1).
1.Nikolai Savimägi (edaspidi ka kaebaja) esitas 15.04.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 eurot seoses kaebaja jope kahjustamisega. Kaebuse kohaselt jäi 22.02.2026 kaebaja „Icepeak“ jope väärtusega 300 eurot valvuri tegevuse tõttu kambri ukse vahele ning läks luku kohalt katki. Kaebaja pani enda jope kuivama ukse peale, kuid valvur tõmbas kambri ukse kinni ja jope jäi seetõttu kinni. Kaebaja ei tõmmanud jopet ukse vahelt ära, vaid katsus, kas see on seal kõvasti kinni. Kaebaja sai jope kätte siis, kui valvur ukse avas. Kaebaja tuttav, kes on praeguseks surnud, ostis kaebajale selle jope kuus kuud enne vanglasse sattumist, mistõttu on jope kaebajale väga väärtuslik. Kaebaja jope maksis 302 eurot, kuid kuna jope on katki ühest kohast ja kaebaja ei näe mõtet seda parandada, siis ei ole jope väärtus sama, mis oli enne. Kaebaja taotleb hüvitiseks 100 eurot. Kaebaja palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
2.Tartu Vangla edastas 20.04.2026 vastusega kohtule asjaga seonduvad dokumendid, sh kaebaja kahju hüvitamise taotluse vanglale, vangla 14.04.2026. a otsuse nr 1-9/2-26/53-2 kahjunõude rahuldamata jätmise kohta ja fotod, millelt nähtub jope seisukord. Tartu Vangla edastas 20.04.2026 kohtule veel videosalvestised vaidlusaluse intsidendi kohta. Vangla palus
3-26-1115 piirata kaebaja juurdepääsu videosalvestistele ja kuulutada menetlus nende tõendite osas kinniseks HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p 1 alusel. Videosalvestise näol on tegemist kaebaja jaoks piiratud juurdepääsuga teabega.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning seejärel menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise ja Tartu Vangla esitatud tõenditele kaebaja juurdepääsu piiramise (II). I
4.Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitamist seoses sellega, et 22.02.2026 jäi kaebaja jope valvuri tegevuse tõttu kambri ukse vahele kinni ning läks katki.
5.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebus kuulub eelnimetatud alusel tagastamisele.
6.Kohtu hinnangul on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Praeguses asjas saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesolevas asjas jääb kaebaja nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude suurust arvestades seega pidada väheintensiivseks.
7.Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja jope on saanud kahjustada. Tartu Vangla pole vastuväiteid esitanud ka jope väärtuse osas. Pooled on erinevatel seisukohtadel selle osas, mis põhjustas jope katki minemise. Kaebaja hinnangul on kahju tekkimises süüdi vangla.
8.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
9.Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vaatamata sellele, et kahju olemasolus pole vaidlust, on täitmata ülejäänud kahju hüvitamise eeldused. Kahju hüvitamise eelduseks on, et just ametniku tegevus (praegusel juhul ukse sulgemine) oli kahju vahetuks põhjuseks. Kohus leiab, et antud juhul ei saanud tekkida kaebaja jopele kahjustus ukse sulgemise hetkel, vaid tõenäolisemalt tekkis see siis, kui kaebaja hakkas jopet jõuga kinni jäänud ukse vahelt tõmbama. Kohtule ei ole usutav kaebaja väide, et ta üksnes katsus jopet ja tuvastas, et see oli kõvasti kinni, kuna vangla esitatud videosalvestiselt nähtub, et ukse vahel kinni olnud must jope tõmmatakse kambrisse. Üksnes jopet katsudes ei oleks saanud see ukse vahelt niivõrd palju ära tulla, et seda poleks enam ukse vahelt väljapoole näha. Seega on kahju tekkimise põhjuseks pigem kaebaja enda aktiivne tegevus, mitte valvuri poolt ukse sulgemine. Samuti, kui kaebaja nägi, et jope on osaliselt ukse vahel kinni, siis ei olnud mõistlik sellises olukorras riiet jõuga tõmmata, teades, et see võib rebeneda või puruneda. Vastutus seoses sellega, et kaebaja otsustas jopet tõmmata, selle asemel, et oodata ukse avamist, lasub kaebajal, mitte vanglal. Kohus on seega seisukohal, et kaebajal oli võimalus kahju vältida, kui ta ei oleks jopet ukse vahelt tõmmanud. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka seda, et tekkinud kahju on minimaalne. Kaebaja jopest tehtud piltidelt nähtub, et jope lukk ise ei ole katki, vaid see on jope küljest 1–2 cm ulatuses lahti tulnud. Kohus nõustub vanglaga, et see on lihtsasti parandatav ning luku vahetamine ei ole vajalik. Seetõttu on 100 euro suurune kahjunõue 2
3-26-1115 kohtu hinnangul ebamõistlik ja ebaproportsionaalne ning kohus ei pea sellise hüvitise väljamõistmist ka tõenäoliseks.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevus ei olnud õigusvastane, kaebajale tekkinud kahju on vähene ning vanglalt kaebaja kasuks rahalise hüvitise välja mõistmine on ebatõenäoline. Kokkuvõttes leiab kohus, et täidetud on HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamise eeldused ning põhjendatud on kaebuse sel alusel tagastamine.
11.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks seetõttu läbi vaatamata. II
13.Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Seda õigust võib piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel ning menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 88 lg 2). Vastavalt HKMS § 79 lg 1 p-le 1 on menetlusosalisele toimikule juurdepääsu piiramise üheks võimalikuks aluseks vajadus tagada riigi julgeolekut või avalikku korda, eelkõige hoida riigisaladust või salastatud välisteavet või kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
14.Kohus leiab, et käesoleva asja menetlus tuleb kuulutada Tartu Vangla poolt 20.04.2026 kohtule esitatud videosalvestiste osas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks. Samuti tuleb piirata kaebaja ligipääsu nendele tõenditele. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, aga ka salvestatava pildi kvaliteeti ja detailsust, sisaldavad vangla esitatud tõendid teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda. Videosalvestiste kokkuvõtlikud kirjeldused nähtuvad kohtueelse menetluse materjalidest ja käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestiste sisuga tutvuda.
15.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla poolt 20.04.2026 kohtule esitatud videosalvestiste osas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks ning keelab kaebajal HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel eelnimetatud tõenditega tutvuda ja saada nendest koopiaid. (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.