lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-1461/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1461/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1087
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1461

Haldusasi

D.U kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 17.04.2026 lukustatud kambrisse paigutamisega

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Lahendi avaldamisel tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

asendada

kaebaja

nimi

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.D.U esitas 14.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu seoses sellega, et ta paigutati 13.04.2026 vanglasiseselt teise osakonda ning 17.04.2026 paigutati eraldatud lukustatud kambrisse. Uude osakonda paigutamisel ei arvestatud kaebaja sooviga, kuivõrd kaebaja selles osakonnas olla ei soovinud. Lukustatud kambrisse paigutamine ei ole proportsionaalne ning kaebajal tekkisid ärevus- ja unehäired. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitist tema vaimse tervise kahjustamise eest summas 825 eurot. Lisaks taotleb kaebaja, et kohus keelaks vanglal edaspidi tema psüühikat rikkuvaid otsuseid teha.
2.Kohus küsis Tallinna Vanglalt dokumente seoses võimaliku kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisega, millele Tallina Vangla vastas 20.05.2026 (dtl 14 jj). Kaebaja on kohtule esitanud täiendavaid pöördumisi: - ta on probleemi lahendamiseks juba vangla poole pöördunud, viidates oma pöördumistele (dtl 10); - ta esitas kahjunõude vanglale alles 17.05.2026 (dtl 11); - ta paigutati pärast kolme nädalat tagasi samasse osakonda (dtl 13).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lg 3). Seega saab kohus lahendada üksnes nõudeid, mille kaebaja on kohtule esitanud. Kaebaja on esitanud 14.05.2026 kaebuses kohtule üksnes hüvitamisnõude ja keelamisnõude. Kohus leiab, et mõlemad nõuded tuleb tagastada.
4.Kohus tagastab mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 4). Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise 1(3)

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8). Kaebaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude vanglale alles 17.05.2026 (dtl 11 ja 18). Kaebaja varasematest pöördumistest ei nähtu kahjunõude esitamist. Sealjuures, kui kahjunõudena tuleks käsitleda kaebaja 08.05.2026 pöördumist (dtl 22), ei ole ka selle lahendamiseks seadusega ettenähtud tähtaeg möödunud (RVastS § 18 lg 1). Kaebaja saab pöörduda kohtusse pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist.

5.Kohus tagastab keelamisnõude, kuna kaebajal puudub ilmselgelt selle esitamiseks kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1). Kuigi kaebuse tekstist ei ole üheselt selge, võib järeldada, et kaebaja seostab enda vaimse tervise kahjustamisega ennekõike seda, et ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse (dtl 2). Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise kohta vormistatakse haldusakt, milleks on käesoleval juhul 20.04.2026 käskkiri nr 1-26/1-2/184 (dtl 35-36). Seega on kaebajal võimalik oma õiguseid tulevikus olukorra kordumisel käskkirja vaidlustamise kaudu kaitsta. Samuti on kaebajal võimalik esitada taotlus enda suhtes julgeolekumeetmete jätkuva kohaldamise kontrollimiseks ning taotluse rahuldamata või lahendamata jätmise korral esitada vanglale vaie ning pöörduda vaidemenetluse läbimise korral kohtusse. Tallinna Ringkonnakohus on 04.07.2025 määruses nr 3-25-936 selgitanud, et halduskohus ei tee halduse tegevuse üle abstraktset kontrolli, vaid kohtuvaidluse ese peab olema konkreetselt piiritletav. Seega ei saa kohus keelata vanglal abstraktselt mingi toimingu tegemist või haldusakti andmist (p 8). Kaebaja saab ka ise vältida eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist sellega, et ta ei ähvarda teisi kinnipeetavaid uriiniga visata (dtl 17, 32, 35, 40), ei tee ebamääraseid ähvardusi, et on sunnitud ise midagi olukorra lahendamiseks tegema (dtl 25, 30 ja 33), ei ähvarda, et soovib teisi kinnipeetavaid lauaga lüüa, algatada sõnavahetuse (dtl 26) või minna kallale (dtl 32, 39); samuti et ei lähe teisele kinnipeetavale midagi ütlema eesmärgil, et too läheb väga kiiresti käima ja siis hakkab nalja saama (dtl 40).
6.Kohus peab ka kontrollima, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning tegema vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3). Kuigi kaebusest võib tuletada, et kaebajale on tekitanud pahameelt ka muud vangla tegevused, ei nähtu kohtule, et kaebaja eesmärgiks või tahteks oleks esitada mõni muu nõue, mille osas oleks ta läbinud ka kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja ei ole esitanud vaiet 20.04.2026 käskkirjale nr 1-26/1-2/184 (dtl 35-36) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise kohta, mistõttu on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebaja on ise selgitanud, et ta vabastati eraldatud lukustatud kambrist (dtl 13), mistõttu ei oleks lukustatud kambrist vabastamise nõue eesmärgipärane ka juhul, kui kaebaja on sellekohase taotluse esitanud (dtl 22, 24). Sealjuures ei ole kaebaja esitanud ka taotluse lahendamata jätmisele vaiet. Kaebaja taotlusele seoses sellega, et ta viidaks sektsioonist P6 ära või ei paigutataks teda sinna tagasi (dtl 26 ja 23), on vangla vastanud (dtl 20, vt koondvastuse kohta ka dtl 44) ning kaebaja ei ole esitanud vastusele vaiet. Sama koondvastusega on kaebajale vastatud ka paigutamise aluste kohta (vt kaebaja teabenõue, dtl 27). Kaebaja nõudel puuduvad ka ilmselgelt eduväljavaated ning tegemist on kas väheintensiivse riivega või kaebeõiguse täieliku puudumisega (HKMS § 121 lg 2 p-d 1 ja 2 1), kuna kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärast kambrikaaslast või sektsiooni, kui järgitud on VangS § 11 lg-s 1 toodud üldiseid tingimusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 2(3)

17.09.2025 määruse nr 3-25-2651 p 8 ja 15.12.2023 otsuse nr 3-22-69 p 11). Sealjuures on ka kaebaja 13.04.2026 ümberpaigutamisele eelnenud kaebaja eelmise päeva taotlus enda ümberpaigutamiseks (dtl 30).

7.Kaebaja on 17.05.2026 avalduses väitnud, et tal puudub varasem kogemus kahjunõude esitamisel ja ta ei tea, mis järjekorras taotluste esitamine käib (dtl 11). Samas on Tallinna Halduskohus selgitanud kaebajale kahjunõuete kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist juba 09.04.2026 määruses nr 3-26-832, mis toimetati kaebajale kätte 10.04.2026 ehk enne siinses asjas kaebuse esitamist. Viidatud asjas on olemas ka kaebaja 16.01.2026 taotlus vanglale mittevaralise kahju hüvitamiseks teises vaidlusküsimuses (dtl 30-35). Kohus selgitab edasiulatuvalt, et kaebajal tuleb oma taotlused, pöördumised ja vaided mh vanglale ja kohtule sõnastada selgelt ja ühemõtteliselt. Kui kaebaja soovib, et vangla midagi teeks, tuleb seda selgesõnaliselt taotleda, näiteks käskkirja kehtetuks tunnistamist (vaie), selgituste saamist (selgitustaotlus) või mõne toimingu tegemist (nt ümberpaigutamist, kambrist vabastamist). Pöördumise või taotluse rahuldamata või lahendamata jätmise korral tuleb kaebajal reeglina läbida ka vaidemenetlus, st esitada enne kohtusse pöördumist vanglale vaie (VangS § 1 1 lg 5). Ka kahjunõue tuleb esitada esmalt vanglale ning alles seejärel saab kaebaja pöörduda kohtusse (VangS § 11 lg 8). Ebamääraseid pöördumisi, milles kaebaja tahab olukorra kohta selgitusi või annab lihtsalt teavet toimuva kohta (dtl 22-25), võib vangla käsitleda selge taotluse puudumise korral muu hulgas selgitustaotluse või märgukirjana.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium