1.Lõpetada haldusasja nr 3-25-3713 menetlus osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist vastata pöördumistele nr 1-25/2-2/1996, 1-24/2-2/6675 ja 124/22/7027.
2.Tagastada P.S kaebus osas, milles kohus menetlust käesoleva määruse resolutsiooni punktiga 1 ei lõpetanud.
3.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Tõlkida kaebajale määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendav osa menetlusabi korras vene keelde.
5.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1 ning riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas viibiv P.S (kaebaja) esitas 24.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks vastata kaebaja pöördumistele. Kaebaja väitel on ta esitanud vanglale 40 erinevat taotlust, kuid vangla ei ole neile vastanud. Koos kaebusega
1(4)
esitas kaebaja ka üldsõnalise menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
2.Kaebaja esitas 24.10.2025 täiendava menetlusabi taotluse kohtudokumentide tõlkimiseks ning tõlgi kaasamiseks.
3.Kaebaja esitas 28.12.2025 volikirja, milles volitab G.Ri end halduskohtumenetluses esindama.
4.Vastusena Tallinna Halduskohtu 22.12.2025 kohtunõudele esitas Tallinna Vangla 06.01.2026 asjaga seotud dokumendid ning loetelu ja selgituse kaebuses viidatud pöördumiste kohta.
5.Kaebaja esitas 31.01.2026 uue volikirja, millega volitab oma õde T.U end halduskohtumenetluses esindama.
6.Kaebaja esitas 26.04.2026 riigi õigusabi taotluse, milles viitab oma psüühilistele probleemidele ning sellele, et ta ei saa eesti keelest väga hästi aru.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse osaline lõpetamine
7.HKMS § 43 lg 1 p-st 2 tulenevalt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. HKMS § 152 lg 1 p 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
8.Kohtute infosüsteemist nähtub, et haldusasjas nr 3-25-2495 esitas kaebaja teiste seas ka pöördumistega nr 1-25/2-2/1996, 1-24/2-2/6675 ja 1-24/2-2/7027 seotud kohustamisnõude. Kuivõrd Tallinna Halduskohus on 18.08.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-2495 menetluse kaebusest loobumise avalduse alusel lõpetanud ning viidatud kohtumäärus on jõustunud, on tegemist korduva kaebusega ning kaebuse esitamine ei ole tulenevalt HKMS § 43 lg 1 punktist 2 lubatud. Seega tuleb haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 punkti 1 ja § 152 lg 3 alusel osaliselt (s.o osas, milles kaebaja nõuab vangla kohustamist vastata pöördumistele nr 1-25/2-2/1996, 124/22/6675 ja 1-24/2-2/7027) ning kaebust menetlusse võtmata lõpetada.
9.Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole sama nõudega ja samal alusel uuesti kohtusse pöördumine lubatud (HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1). Kaebuse tagastamine
10.HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline
11.Tallinna Vangla on 06.01.2026 vastuses (digitoimiku lehed (dtl) 113-114) esitanud põhjaliku ülevaate kaebuses nimetatud pöördumiste kohta ning esitanud ka asjakohased
2(4)
tõendid (dtl 11-111). Vangla esitatud loetelust nähtuvalt on kaebaja pöördumised kas teatavaks võetud, kaebajaga on suuliselt vesteldud ja/või kaebaja on kinnitanud, et ta ei soovi kirjalikku vastust. Vangla täpsustas, et kaebuses toodud pöördumised nr 1-25/2-2/318, 1-24/2-2/8802, 124/22/8610, 1-24/2-2/4597 ja 1-24/2-2/2669 ei ole vanglale laekunud. Vangla selgitas, et eelduslikult on kaebaja need tahvelarvutis küll koostanud, kuid need kas vanglale edastamata jätnud või siis edastanud, kuid tehnilistel põhjustel ei ole need vanglale laekunud.
12.Vangla vastusest järeldub, et sõltuvalt pöördumise sisust on vangla selle kas teadmiseks võtnud või on vanglateenistuse ametnik kaebajaga vestelnud. Lisaks on vangla selgitanud ja tõendanud (vrd dtl 11-111), et arvukate pöördumiste puhul on kaebaja ise kinnitanud, et ta ei soovi kirjalikku vastust. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul ilmne, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja õiguste kaitse seisukohalt on oluline ennekõike tema küsimustele vastamine, pöördumistes tõstatatud asjaolu selgitamine või konkreetse probleemi lahendamine. Ka asjaolu, et vangla kinnitusel ei olnud osad kaebuses loetletud pöördumised vanglale laekunud, ei muuda kaebusega kaitstava õiguse riivet intensiivseks. Arvestades kaebaja senist aktiivsust erinevate avalduste esitamisel, on tõenäoline, et kui tegemist olnuks pöördumisega, mis seonduvad oluliste kaebaja õigustega, oleks kaebaja samasisulise pöördumisega uuesti vangla poole pöördunud.
13.Eeltoodut arvestades tuleb kaebus osas, milles kohus menetlust ei lõpetanud (vrd eespool), HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel tagastada.
14.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Menetlusabi (sh riigi õigusabi) taotluse lahendamine
15.Kaebaja on esitanud üldsõnalise menetlusabi taotluse ning palunud end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Ühtlasi taotleb kaebaja menetlusabi menetlusdokumentide vene keelde tõlkimiseks ning tõlgi kaasamiseks. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. Seega jääb menetlusabi taotlus selles osas läbi vaatamata.
16.Kuigi kaebaja senistest avaldustest nähtub, et kaebaja suudab end eesti keeles piisavalt arusaadavalt väljendada, peab kohus edasikaebeõiguse tagamiseks põhjendatuks tõlkida käesoleva määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendav osa menetlusabi korras vene keelde.
17.Riigi õigusabi taotlus jääb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata, kuna kaebuse tagastamise tõttu on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Arvestades kaebaja senist aktiivsust kohtusse pöördumisel ning tema rohkeid kaebusi (sh määruskaebusi), ei ole kohtul alust eeldada, et kaebaja ei suudaks ilma professionaalse õigusabita kohtumenetluses osaleda. Seega on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma ja taotluse rahuldamine poleks ka RÕS § 7 lg 1 p-i 1 („Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.“) alusel põhjendatud.
18.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
3(4)
(allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.