I.A (Somaalia Liitvabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx; viibimiskoht Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskus) Riigi õigusabi taotluse lahendamine
Menetlustoiming
taotlus riigi õigusabi saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I.A taotlus osaliselt ning anda talle riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2026 otsuse nr 12603190001-1 vaidlustamiseks halduskohtumenetluses kuni nõuetekohase kaebuse esitamiseni (k.a). Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
2.Selgitada taotlejale, et koos halduskohtule kaebuse esitamisega on tal õigus esitada uus riigi õigusabi taotlus riigi õigusabi jätkuva põhjendatuse hindamiseks.
3.Eesti Advokatuuril nimetada isikule viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja määramisel tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku § 126 lg-t 3, mille kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.
4.Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamatult pärast riigi õigusabi osutaja määramist.
Selgitada määratud esindajale, et a. rahvusvahelise kaitse asjas esitatava kaebuse koostamisel tuleb muu hulgas lähtuda ka käesoleva määruse põhjendava osa punktide 9–11 selgitustest; b. riigi õigusabi andmine ei tähenda automaatselt, et taotlejale tuleks anda ka muud menetlusabi. Menetlusabi taotlemiseks tuleb esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Teadlikult nõuetele mittevastavate avalduste esitamist võib kohus käsitada menetlusõiguse kuritarvitamisena ja esindajat ka trahvida (vt HKMS1 § 28 lg 2); 1
Halduskohtumenetluse seadustik.
c. menetlusõiguse kuritarvitamisena, mille eest kohus võib esindajat trahvida, on käsitatav ka menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamine; d. taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks tuleb esitada hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul riigi õigusabi toimingu tegemisest. Selle tähtaja rikkumisel jätab kohus vastavas osas taotluse läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtule saabus 27.04.2026 Somaalia kodaniku I.A (edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ning isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Probleemi kirjelduses viidatakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) otsusele nr 12603190001-1 ning seda numbrit kandev PPA 24.04.2026 otsus (edaspidi 24.04.2026 otsus) on ka taotlusele lisatud. PPA 24.04.2026 otsuses leiti, et taotleja rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Läti Vabariik (edaspidi ka Läti) ning taotlejat kohustati sinna lahkuma. Taotluse kohaselt viibib taotleja PPA kinnipidamiskeskuses ning tal puuduvad vajalikud oskused kaebuse koostamiseks. Samuti puuduvad piisavad rahalised vahendid asjatundliku õigusabi eest tasumiseks. Taotlusele oli lisatud taotleja kontokaardi väljavõte.
2.Kohus rahuldab riigi õigusabi taotluse osaliselt.
3.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 10 lg 2 punkti 9 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus saada VRKS-i alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses (isiku esindamine halduskohtumenetluses). Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (RÕS § 6, direktiiv 2013/32/EL2 art 21 lg 2). Samuti tuleb kohtul kontrollida, ega ei ole isikule juba konkreetses asjas riigi õigusabi määratud.
4.Taotleja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et isikul puuduvad sissetulekud ning igasugune vara. Taotlusele lisatud PPA kinnipidamiskeskuses peetava kontokaardi väljavõtte järgi oli taotlejal 10.04.2026 seisuga 33,34 eurot. Kuigi väljavõtte tegemise kuupäevast on möödunud veidi üle kahe nädala, siis on kohtule usutav, et taotlejal pole piisavaid vahendeid professionaalse õigusabi eest tasumiseks. Kohus möönab, et eesti keelt ja Eesti õigusruumi mittetundev Somaalia kodanik ei suuda ise halduskohtule nõuetekohast kaebust esitada.
5.Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et taotlejale oleks eelnevalt PPA 24.04.2026 otsuse vaidlustamiseks riigi õigusabi antud.
6.Taotleja soovib vaidlustada PPA 24.04.2026 otsust, mille kohaselt vastutab tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest Läti Vabariik, kuhu taotleja on kohustatud 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv 2013/32/EL, rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta.
2
lahkuma. Nimelt taotles isik rahvusvahelist kaitset ka Lätis ning tema taotluse suhtes tehti tagasilükkav otsus 09.02.2026. Seega taotleja 19.03.2026 Eestis esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest on vastutav liikmesriik Läti vastavalt määruse nr 604/2013 3 artikli 18 lg 1 punktile d). PPA 24.04.2026 otsuses on ka piisavalt põhjendatud, et ei esine selliseid asjaolusid, mille tõttu Eesti peaks võtma Läti eest vastutuse vaadata läbi taotleja rahvusvahelise kaitse taotlus. Eelnevat arvestades leiab kohus, et esitataval kaebusel ei ole tõenäoliselt erilisi eduväljavaateid. Seetõttu rahuldab kohus riigi õigusabi taotluse osaliselt, andes riigi õigusabi halduskohtule PPA 24.04.2026 otsuse vaidlustamiseks kaebuse esitamiseks. Sel viisil riigi õigusabi andmine tähendab seda, et koos halduskohtule esitatava kaebusega tuleb vajadusel (esindamiseks kohtumenetluses) esitada uus riigi õigusabi taotlus, mille lahendamisel saab kohus hinnata ka võimaliku kaebuse eduväljavaateid.
7.Taotleja majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 punkt 1). Kohus juhib siiski tähelepanu, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).
8.Tuginedes RÕS § 15 lg-le 5 ning arvestades RÕS § 18 lg-t 1, saadab kohus määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust isikule arusaadavasse keelde. Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale
9.Taotleja märgib taotluses, et tutvus 24.04.2026 otsuse inglisekeelse tõlkega 24.04.2026. Seega on väidetu õigsust eeldades otsuse vaidlustamise viimaseks päevaks 04.05.2026.
10.Kohus selgitab, et taotlejal ei ole kaebuse esitamise hetkel esialgse õiguskaitse vajadust. Nimelt on taotlejal VRKS § 251 lg 3 kohaselt õigus Eesti territooriumil viibida, kuniks asja lahendav kohus ei ole otsustanud teisiti.
11.Kohtule esitatava kaebuse kohta märgib kohus järgmist:
Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks. Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § 80–81) või märkida selgelt, millal tõlked saabuvad. Sellisel juhul saab kohus sellega menetlustähtaegade andmisel arvestada. Vajalikud ja asjakohased veebilinkidega viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel.
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud)
3
Kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus4, kui kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks. Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud, vajaduseta jätta kaebust käiguta. Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71).
12.Taotleja suhtleb inglise keeles ning ta viibib PPA kinnipidamiskeskuses.
13.RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt peab advokaat esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Riigikohtu lahenditest (vt 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, punkt 32, 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 19 ning 07.02.2024 määrus nr 2-21-1582, punkt 8–9) tuleneb, et kolm kuud alates toimingu tegemisest on maksimaalne tähtaeg ning „hiljemalt menetluse lõpus“ tähendab üksnes seda, et kui menetluse lõpp saabub varem, siis tuleb ka taotlus esitada varem ehk isegi enne kolme kuu möödumist toimingu tegemisest. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 22.06.2023 määruses nr 3-22-937 (punkt 7). Kui taotlus esitatakse (sh osade toimingute osas) hilinenult, siis jääb see (osaliselt) läbi vaatamata (RÕS § 22 lg 5).
14.Kohus tuletab määratavale esindajale meelde, et HKMS § 28 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Menetlusõiguse kuritarvitamisena on käsitatav ka olukord, kus esindaja viivitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Nimelt näeb HKMS § 126 lg 3 ette, et rahvusvahelise kaitse asi lahendatakse eelisjärjekorras. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamisel trahvi tegemise õigus tuleneb ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg-st 5. Lisaks võib kohus menetlusõiguse kuritarvitamisena käsitada teadlikult mittenõuetekohaste menetlusabi taotluste esitamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Menetlusabi taotluse nõuded tulenevad HKMS §-st 115 ning taotlusele tuleb lisada ka dokumendid, mis kaebaja majanduslikku seisundit tõendavad.
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.