Q.H kaebus Tallinna Vangla 27.01.2025 otsusele nr 67/1-25/384-1 ja 28.02.2025 vaideotsusele 1-8/1-25/452
Menetlusosalised
Kaebaja – Q.H, esindaja v.adv Raiko Paas Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Illimar Erich Tender
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Q.H määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Q.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määruse peale.
Jätta Q.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus muutmata.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Q.H esitas Tallinna Vanglale 23.12.2024 taotluse, milles palus paigutada ta ümber avavanglasse. Kaebaja käitumine on olnud vangistuse jooksul hea, ta pole rikkunud vangla sisekorda. Kaebaja on läbinud individuaalse täitmiskava (ITK) olulisemad programmid. Teisel kinnipeetaval, kelle süütegu puudutas samuti kanepi kasvatamist ja kellele mõisteti samasugune karistus, oli võimalus saada avavanglasse juba enne ITK-s märgitud tähtaega.
2.Tallinna Vangla jättis 27.01.2025 vastusega nr 6-7/1-25/384-1 taotluse rahuldamata, kuna kaebaja ei vasta avavanglasse ümberpaigutamise kriteeriumitele. Kaebajale koostatud ITK kohaselt on avavanglasse ümberpaigutamise tähtpäev 08.02.2027 ning karistusajast tulenevalt 08.08.2027. Kaebaja ei ole veel ära kandnud karistusseadustiku § 76 lg 1 p-s 2 või
3-25-869 lg 2 p-s 2 sätestatud osa karistusajast, sh on ära kandmata vangistus üle 24 kuu ning kõrgohtliku kinnipeetava ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsioon on selline, et vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist (läbimata on ITK tegevus – riskipõhised vestlused narkootikumide tarvitamise kahjulikkusest). Seega ei vasta kaebaja justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-s 3 sätestatud avavanglasse ümberpaigutamise kriteeriumile. Samuti on kaebajal karistusajast ära kandmata rohkem kui 18 kuud (vangistusseaduse § 20 lg 1).
3.Kaebaja esitas vaide, mille Tallinna Vangla jättis 28.02.2025 vaideotsusega nr 1-8/125/45-2 rahuldamata.
4.Q.H esitas Tallinna Halduskohtule 03.04.2025 kaebuse Tallinna Vangla 27.01.2025 otsuse nr 6-7/1-25/384-1 ja 28.02.2025 vaideotsuse nr 1-8/1-25/45-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks lahendada kaebaja 23.12.2024 taotlus uuesti.
5.Tallinna Vangla 18.07.2025 otsusega nr 6-7/1-25/2102-2 alustati kaebaja avavanglasse paigutamise menetlust ning 22.08.2025 käskkirjaga nr 6-1/1-25/1110 otsustati kaebaja paigutada edasise karistuse kandmiseks Tallinna Vangla avavanglasse. Käskkirja põhjenduste kohaselt on kaebaja kandnud ära ligikaudu 2,5 aastat karistust, IKT-s seatud eesmärgid on loetud täidetuks ning riskihindamise tulemusel on kõrgohtliku kinnipeetava ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsioon selline, et vangla saab toetada kaebaja tingimisi ennetähtaegset vabanemist.
6.Tallinna Vangla esitas halduskohtule 13.11.2025 taotluse lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on 16.10.2025 paigutatud avavanglasse, seega on ta saavutanud kaebuse eesmärgi.
7.Q.H taotles 26.11.2025 seisukohas haldusakti tühistamise nõude asemel selle õigusvastasuse tuvastamist. See on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, et vältida uuesti samas olukorras sarnase haldusakti andmist. Kuigi kaebaja on paigutatud avavanglasse, esineb küllalt tihti olukordi, kus väiksemgi korrarikkumine võib viia kinnipeetava tagasi kinnisesse vanglasse. Kaebaja suhtes on alustatud ka distsiplinaarmenetlust, mille tulemus pole veel teada.
8.Tallinna Vangla leidis 27.11.2025 seisukohas, et üleminek õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei ole põhjendatud. Kaebaja on kaebuses ise märkinud, et ümberpaigutamisel avavanglasse puuduks kaebuse edasisel menetlemisel mõte ja kaebaja on valmis kaebusest loobuma (kaebuse p 5).
9.Tallinna Halduskohus lõpetas 19.01.2026 määrusega haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1), tagastas kaebajale tasutud riigilõivu 20 eurot ning jättis ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Kaebaja on 16.10.2025 paigutatud karistust kandma avavanglasse. Seega on ta kaebuse eesmärgi saavutanud. Kaebaja väidetav preventiivne huvi minna üle vaidlustatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõudele ei ole tema õiguste kaitseks vajalik. Kui kaebaja peaks sattuma tagasi kinnisesse vanglasse ja taotleb seejärel uuesti avavanglasse paigutamist, on tegemist uue menetlusega uutel asjaoludel. Kaebaja saab võimalikku uut negatiivset otsust tõhusalt vaidlustada tühistamiskaebusega, taotledes vajadusel koos sellega esialgset õiguskaitset (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2025 määrus nr 3-25-123). Kuna menetluse jätkamiseks puudub alus, tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kaebaja palus vastustajalt oma menetluskulude katteks välja mõista 1024,80 eurot (koos käibemaksuga). Lisatud arvelt nähtub, et kaebaja eest on menetluskulud kandnud Great Ideas Generator Limited. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks tekkinud kohustus õigusabikulud sellele ettevõttele hiljem hüvitada. Samuti ei nähtu arvelt, et õigusabikulud 2(4)
3-25-869 oleks seotud siinse kohtuasjaga. Seetõttu ei ole alust neid õigusabikulusid vastustajalt välja mõista.
10.Q.H esitas Tallinna Ringkonnakohtule 03.02.2026 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 19.01.2026 määruse ja kohustada halduskohut menetlust jätkama. Halduskohus on menetlust lõpetades ebaõigesti kohaldanud menetlusõigust. Ei ole välistatud, et kaebajale võib tuvastamiskaebuse lahendamine olla vajalik juhuks, kui ta viiakse uuesti üle kinnisesse vanglasse. Teadmata esialgse keeldumise tegelikke põhjuseid, ei saa väita, et kaebajal ei saa olla huvi nende vaidlustamiseks. Samuti ei saa väita, et vastustaja ei kasuta neid põhjendusi uuesti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).
Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
13.Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Selle sätte alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu ning ka sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. Sarnaselt saab lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 juhul, kui kohustamiskaebuse esitaja õiguskaitsevajadus on ära langenud (vt Riigikohtu 23.12.2024 määrus nr 3-21-1862, p 9 ja 21.08.2025 määrus nr 3-22-2373, p 8).
14.Kaebuse eesmärk oli see, et kaebaja paigutatakse avavanglasse. Kaebaja on kaebuse eesmärgi saavutanud. Tallinna Vangla 18.07.2025 otsusega nr 6-7/1-25/2102-2 alustati kaebaja avavanglasse paigutamise menetlust. Selle tulemusena andis Tallinna Vangla 22.08.2025 käskkirja nr 6-1/1-25/1110, millega otsustas paigutada kaebaja edasise karistuse kandmiseks avavanglasse. Kaebaja paigutati avavanglasse 16.10.2025. Seega on kaebuse esemeks olnud otsused ammendunud ning neil ei ole enam negatiivset mõju kaebaja õigustele. Eelnevat arvestades esines HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.
15.HKMS § 152 lg 2 kohaselt tuleb jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. See ei ole lubatud siiski pelgalt objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 9– 13). Kaebaja taotles üleminekut tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele, et vältida uue sarnase haldusakti andmist, kui kaebaja peaks paigutatama tagasi kinnisesse vanglasse.
16.Kohtupraktika kohaselt teenib õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Nende eesmärkide valguses ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise 3(4)
3-25-869 nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12).
17.Praegusel juhul ei ole kaebaja veenvalt ära näidanud, kuidas tuvastamiskaebuse menetlemine aitab kaasa tema õiguste kaitsele. Kaebaja kannab nüüd karistust avavanglas ning pole alust arvata, et vastustaja teeks kaebaja avavanglasse paigutamise kohta uue otsuse 27.01.2025 otsusega samadel asjaoludel. Jätkutuvastuskaebusele üleminekuks ei anna alust ka muud kaebaja viidatud asjaolud (kaebaja suhtes alustatud distsiplinaarmenetlus või muul põhjusel tema võimalik tagasiviimine kinnisesse vanglasse). Kui vastustaja peaks tulevikus otsustama uuesti kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamise, saab kaebaja seda otsust tõhusalt vaidlustada tühistamiskaebusega, taotledes vajadusel koos sellega esialgset õiguskaitset. Praeguse asja lahendamisel saab kohus hinnata vangla kaalutlusotsust haldusaktide tegemise seisuga, s.o uutele asjaoludele hinnangut siinses asjas anda ei saa ning seega pole asjas tehtavast otsusest kaebajale kasu. Praegusel juhul ei toeta menetluse jätkamist ka menetlusökonoomia argument, sest asja sisulise arutamiseni ei jõutud (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 13). Kuna tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saaks aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele, oli menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel õige.
18.Menetluskuludega seoses ei ole määruskaebuses vastuväiteid esitatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2026 määrus muutmata.
20.Kaebaja õiguste kaitseks asendatakse määruse avaldamisel tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.