lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-799/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 27.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-799/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1247
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2026, Tartu

Kohtuasja number

3-26-799

Kohtuasi X kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks vaadata 19. jaanuaril 2026 esitatud kahjunõue läbi Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1.Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 16. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist. Kaebaja esitas Viru Vanglale kahju hüvitamise nõude seoses tegevusetusega, mis hõlmab arstiabi osutamist. Vangla on teadlik, et kaebajale osutatav arstiabi on puudulik, kuid ei võta midagi ette. Psühhiaater T. Sedmani tegevus on kaasa toonud selle, et kaebaja ei saa osaleda istungitel, vigastab ennast ja lõhub asju. Psühhiaater ei määra kaebajale ravi ega lähtu tema tervisest. Eeltoodu eest vastutab ka vangla, kes on haiglaga sõlminud lepingu. Kaebaja ei ole rahul sellega, et Viru Vangla suunas tema kahjunõude lahendamiseks Ida-Viru Keskhaiglale.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-26-799 Kahjunõue oli suunatud Viru Vanglale, kes on tegevusetu, kui kaebajale osutatakse arstiabi, mis ei ole õige ja rikub tema tervist. Kaebaja esitas vanglale vaide, milles vaidlustas vangla tegevuse tema kahjunõude haiglale lahendamiseks saatmisel. Viru Vangla andis 12. märtsil 2026 haldusakti nr 1-8/3-26/25-2, millega jäeti vaie läbi vaatamata. Kaebaja ei nõustu vaide läbi vaatamata jätmisega ning soovib, et Viru Vanglale tehtaks ettekirjutus vaadata kaebaja kahjunõue läbi. Kaebuses sisalduvad menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 19. märtsil 2026 kohtule kaebaja 19. jaanuari 2026. a mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, kaebaja 14. veebruari 2026. a vaide ning Viru Vangla 12. märtsi 2026. a otsuse nr 1-8/3-26/25-2, millega jäeti kaebaja vaie läbi vaatamata (dtl 8-11). Lisaks edastas SA Ida-Viru Keskhaigla 20. märtsil 2026 kohtule kaebaja kahjunõudele antud vastuse (12. veebruari 2026. a vastus nr 1.7-1/22-1; dtl 16).

KOHTU SEISUKOHT

Vaidluse ese

3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohus mõistab, et kaebaja ei ole rahul sellega, et Viru Vangla edastas tema 19. jaanuaril 2026 esitatud kahju hüvitamise taotluse (dtl 11) lahendamiseks SA-le Ida-Viru Keskhaigla. Kaebaja palub teha Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse, mille kohaselt tuleks vanglal kaebaja 19. jaanuari 2026. a kahju hüvitamise taotlus sisuliselt läbi vaadata. Tegemist on seega kohustamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kaebuse tagastamine
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
5.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Kaebaja vaidlustab Viru Vangla toimingut (s.o kahjunõude edastamine haiglale) ning nõuab, et vanglat kohustataks kahjunõuet läbi vaatama. Kohus märgib, et eelviidatud vangla toiming on tehtud kohtueelses menetluses ning HKMS § 45 lg 4 piirab kohtueelses menetluses tehtud otsuste vaidlustamist. Kaebaja saaks sellist toimingut vaidlustada vaid juhul, kui see rikub kuidagi eraldiseisvalt tema õigusi. Kohtu hinnangul on see põhimõte kohaldatav ka kohtueelselt kahju hüvitamise nõude menetluses. Praegusel juhul ei ole kohtule äratuntav, et vanglale esitatud kahjunõude haiglale lahendamiseks edastamine rikuks kuidagi eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Kuna kahjunõue puudutas psühhiaatri tegevust, ei ole kaebaja kahjunõuet võimalik lahendada kaasamata haiglat, kus psühhiaater töötab. Kaebajal on õigus esitada kohtule kahjunõue seoses psühhiaatri tegevusega, tuginedes 19. jaanuari 2026. a mittevaralise kahju hüvitamise taotluses välja toodule ning kaebaja ei pea selleks eelnevalt eraldiseisvalt vaidlustama vangla toimingut tema kahjunõude edastamisel. Kui kaebaja esitab kohtule kahjunõude 19. jaanuari 2026. a taotluses toodud asjaoludel, selgitab kohus muude asjaolude seas ka välja, kes on asjas vastustaja. HKMS § 18 lg 1 sätestab, et 2

3-26-799 vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul õigus vaidlustada eraldiseisvalt vangla toimingut, mis seisneb kaebaja kahjunõude edastamises haiglale. Selline kaebus ei ole lubatav.

6.Kohus ei suuna kaebajat aga käesoleva asja raames kahju hüvitamise nõude esitamisele järgmistel põhjustel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on juba haldusasjas nr 3-26-424 esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse, milles tugineb 19. jaanuaril 2026 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses toodud asjaoludele. Kuigi kohus on kaebuse 14. märtsi 2026. a määrusega tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, siis on kaebaja viidatud määruse vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtus, kus määruskaebemenetlus on hetkel pooleli. Haldusasi nr 3-26-424 tuleb seega lugeda jätkuvalt kohtu menetluses olevaks (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2026. a määrus asjas nr 3-25-3310, p 7). Lisaks on kohus juba 14. märtsi 2026. a määruses asjas nr 3-26-424 asunud seisukohale, et kaebaja hüvitamiskaebus on korduv ja kaebaja saab oma õigus kaitsta haldusasja nr 3-25-2851 või 3-25-4278 raames. Kohus leiab, et ka käesolevas asjas esitatav hüvitamiskaebus oleks seega korduv ning ei oleks kohtus lubatav (HKMS § 43 lg 1 p 3, § 121 lg 1 p 3). Kaebaja saab oma õigusi kaitsta eelviidatud kohtuasjade raames.
7.Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Menetlusabi taotluste lahendamine ja muud menetluslikud otsustused
8.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5).
9.1.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
9.2.RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda poolt koostatud ja esitatud kaebusi ka sisuliselt läbi vaadanud (nt haldusasjad nr 3-24-2400 ja nr 3-24-398). Kohtu hinnangul ei vaja kaebaja riigipoolset õigusabi ning seda ka põhjusel, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ja kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud ka 3

3-26-799 seetõttu, et kohtu hinnangul puudub kaebajal käesolevas asjas kaebeõigus, mistõttu asjaoludest tulenevalt on tema võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

10.Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata.
11.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium