X-i (X) kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri 10. novembri 2025. a vastuse peale
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.X esitas 26. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Viru Ringkonnaprokuratuuri 10. novembri 2025. a vastust, millega jäeti rahuldamata X-i kaebus abiprokuröri tegevuse peale. Kaebaja hinnangul rikub vastus kaebaja head nime ja õigust saada lugupidavat ning erapooletut kohtlemist riigiasutuselt. Kaebaja leiab, et ametlikus vastuses pole põhjendatud ega vajalik sõnastus, mille kohaselt on tänapäeval normintellektiga inimesele teada, et avalikes kohtades on kaamerad ja see ei saa tulla kaebajale üllatusena. Kaebaja hinnangul on probleemiks ka see, et abiprokurör jättis sisuliselt käsitlemata küsimuse salvestiste seaduslikkusest. Kaebaja palub hinnata, kas 10. novembri 2025. a vastuses kasutatud väljendusviis on kooskõlas lugupidava ja erapooletu ametialase suhtlusega, ning anda hinnang, kas kaebuse lahendamisel arvestati sisuliselt tõstatatud probleemidega.
2.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Kohus annab esmalt hinnangu kaebusele osas, milles kaebaja vaidlustab Viru Ringkonnaprokuratuuri 10. novembri 2025. a vastuses kajastatut, mille järgi on tänapäeval normintellektiga inimesele teada, et avalikes kohtades on kaamerad ja see ei saa tulla kaebajale üllatusena (I). Seejärel lahendab kohus kaebuse osas, milles kaebaja soovib saada hinnangut, kas kaebaja kaebuse lahendamisel arvestati sisuliselt tõstatatud probleemidega (II).
I
4.Kohtu hinnangul tuleb kaebus osas, milles kaebaja palub hinnata, kas 10. novembri 2025. a vastuses kasutatud väljendusviis on kooskõlas lugupidava ja erapooletu ametialase suhtlusega, tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Kaebaja on praegusel juhul palunud kohtul tuvastada, et Viru Ringkonnaprokuratuuri 10. novembri 2025. a vastuses sisalduv lause, mille kohaselt on tänapäeval normintellektiga inimesele teada, et avalikes kohtades on kaamerad ja see ei saa tulla kaebajale üllatusena, on õigusvastane, kuivõrd see alandab kaebaja inimväärikust ning tegu pole lugupidava ja erapooletu ametialase suhtlusega. Seega on kaebaja esitanud tuvastamiskaebuse.
6.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6 ja HKMS § 44 lg 1). Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb HKMS selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).
7.Kuigi kaebaja ei ole selgitanud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4), siis saab praegusel juhul tuvastamisnõue olla esitatud vaid preventiivsest huvist lähtudes või võimaliku kahjunõude esitamise eesmärgil. Kaebuse asjaoludel ei ole kaebajal preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-88-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-8-11; 3-3-1-8-14 ja 3-3-1-60-14, 3-19-882) ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (vt lahendeid asjades nr 3-3-1-61-13 ja 3-3-1-22-15). Üksnes abstraktne oht, et prokuratuur võib tulevikus sarnaselt teada anda, et kaebajale ei saa tulla üllatusena, et avalikes kohtades on kaamerad, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Vastuses kajastatud lause tunnistamine inimväärikust alandavaks ei annaks kaebajale aga mingit reaalset õiguslikku eelist, vaid pelgalt moraalse rahulduse. Kaebeõigust ei saa tuletada ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse esitamise võimaliku kavatsusega. Lisaks tuleb arvestada, et pelgalt prokuratuuri kirjas märgitud lause õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale mingeid täiendavaid õigusi ega pane vastustajale mingeid kohustusi. Seega on kohus seisukohal, et tuvastamisnõude esitamine ei saa antud juhul aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse osas, milles kaebaja palus tuvastada Viru Ringkonnaprokuratuuri 10. novembri 2025. a vastuses sisalduva lause õigusvastasus, HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. II
9.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
2
10.Kaebusest nähtuvalt vaidlustab kaebaja Viru Ringkonnaprokuratuuri 10. novembri 2025. a vastust ka sisuliselt. Kaebaja on kaebuses heitnud ette, et abiprokurör jättis sisuliselt käsitlemata küsimuse salvestiste seaduslikkusest, st abiprokurör ei pidanud vajalikuks hinnata, kas selliseid salvestisi üldse tohib menetluses kasutada, mistõttu palub kaebaja anda hinnang, kas kaebaja kaebuse lahendamisel arvestati sisuliselt tõstatatud probleemidega.
11.Kohus selgitab, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Praegusel juhul näeb seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Prokuratuuri tegevuse vaidlustamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 230 lg 1 sätestab, et kui vaidlustatud on prokuratuuri tegevus, millega rikutakse isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbi vaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.
12.Kuna halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ega hinnata nende õiguspärasust, tuleb kaebus osas, milles kaebaja vaidlustab Viru Ringkonnaprokuratuuri 10. novembri 2025. a vastust sisuliselt, tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
13.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna.
14.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.