S Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht
Maarja Oras
Haldusasja number
3-26-231
Haldusasi X.X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine
Tallinna Halduskohus registreeris 27. jaanuaril 2026 X.X (edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt soovib ta riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja on Maroko kodanik, kes tahab vaidlustada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 12. jaanuari 2026. a rahvusvahelise kaitse taotluse
1
tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12509110017-1. Taotleja märgib, et ta ei valda eesti keelt, tal puuduvad õigusteadmised nõuetekohase kaebuse koostamiseks ning samuti ei ole tema rahalised vahendid piisavad, et tasuda professionaalse õigusabi eest.
HKMS § 110 lg 1 p 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse samas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd RÕS-s ei ole sätestatud teisiti.
VRKS § 10 lg 2 p-st 9 tuleneb, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ja ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejal on õigus saada sama seaduse alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi RÕS § 4 lõike 3 punkti 5 tähenduses, arvestades VRKS §-s 252 sätestatud erisusi. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi VRKS alusel, kohaldub taotleja suhtes VRKS § 10 lg 2 p 9 ning tingimused riigi õigusabi andmiseks on täidetud. Kohtule ei nähtu, et PPA 12. jaanuari 2026. a otsuse nr 12509110017-1 vaidlustamine oleks ilmselgelt perspektiivitu.
Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt taotlejal sissetulekud puuduvad. Arvestades eelnevat ning arvestades taotluse kiireloomulisust, on kohus seisukohal, et kaebaja majanduslik seisund ei võimalda tal iseseisvalt tasuda õigusabiteenuse eest.
Taotleja taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses esindamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad tal piisavad sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvelt saaks taotleja õigusteenustega kaasnevad kulud kanda. Samuti arvestades asjaolu, et taotleja on Maroko kodanik, kes ei valda eesti keelt ning ei oma juriidilisi teadmisi, on tõenäoline, et isik ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita ennast esindada. Eeldatavalt vajab taotleja õigusabi ka järgnevates halduskohtumenetlustes ning seetõttu on kohaldatav RÕS § 17 lg 1.
Taotleja on palunud enda esindajaks määrata Andrei Matvejevi. Kuivõrd taotlejale on haldusasja nr 3-25-2938 raames määratud 9. septembri 2025. a määrusega riigi õigusabi taotleja kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluses ning määratud riigi õigusabi loeti jätkuvaks taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamise pikendamise menetluses, jätkub haldusasja nr 3-25-2938 raames antud riigi õigusabi kohtu hinnangul RÕS § 17 lg 1 alusel ka käesolevas menetluses. Seega jätkab varasemalt haldusasjas nr 325-2938 nimetatud advokaat taotlejale riigi õigusabi osutamist.
RÕS § 15 lg 5 järgi määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16. Arvestades taotluse esitaja
2
majanduslikku seisu, leiab kohus, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi RÕS § 8 punktis 1 sätestatud viisil ehk kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus selgitab, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).
Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida:
1) taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mille PPA on vormistanud ühes dokumendis. Kaebuses ei ole vaja korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Kaebuses tuleb tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud; 2) kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS §-d 80–81). Samuti selgitab kohus, et kõik dokumendid tuleb esitada vormis, mida on võimalik salvestada koheselt e-toimikus (st kohus ei soovi dokumente muudelt digikandjatelt); 3) kui soovitakse asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda, siis tuleb esitada menetlusabi taotlus; 4) kui kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks, tuleb esitada menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis; 5) kui esindajal pole võimalik kohe esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb nimetada peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtaja jooksul esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71). Selgitused taotlejale riigi õigusabi andmise määruse juurde
3
Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule esindaja vahendusel. Kui kohtul tekib põhjendatud kahtlus, et taotluses on esitatud valeandmeid, võib kohus antud menetlusabi ja ka riigi õigusabi tühistada.
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.