Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
25.03.2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-24-134288 AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmise nõudes 576,07 nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Tallinn) Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista Xlt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks leppetrahv 420 eurot ja viivis 104,62 eurot.
3.Välja mõista Xlt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõudelt (420 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud Xlt kanda.
5.Välja mõista Xlt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulu 445 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 25.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 808,54 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 16.10.2024 vastuväite. Pärnu Maakohtu 28.10.2024 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 08.11.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX pargitud 12.01.2023 A.H. Tammsaare tee 49, Tallinn parklas ja 21.10.2022 Veerenni tn 38, Tallinn parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX oli pargitud 30.06.2022, 03.07.2022, 05.07.2022, 07.07.2022, 08.07.2022, 12.07.2022, 15.07.2022, 20.07.2022 ja 21.07.2022 Tulika tn 9, Tallinn parklas parimistasu maksmata. Leppetrahvid paigutati esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole hagejale tasunud leppetrahvinõudeid kogusummas 420 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt viiviseid alates leppetrahvide tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kogusummas 104,62 eurot ja edasiulatuvat viivist 420 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 05.12.2024 vastuse hagiavaldusele. Kostja vastuse kohaselt ei ole ta nõudega nõus ning märgib, et hageja ei ole varem nõuetega kostja poole pöördunud. Autod olid rendil – kostja palus täiendavat tähtaega Tartus arhiivis asuvate lepingute esitamiseks, kuid kohtu poolt määratud täiendava tähtaja jooksul ega ka hiljem kostja väidetavaid rendilepinguid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
5.1.A.H. Tammsaare tee 49, Tallinn parkimisalal oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist parkimisalaga, kus tohtis parkida parkimiskellaga tööpäevadel 2 tundi ning kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 174-175, 183).
5.2.Sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 12.01.2023 pargitud A.H. Tammsaare tee 49, Tallinn parkimisalal ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 36-41);
5.3.Tulika tn 9, Tallinn parkimisalal oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimisalaga, kus tohtis tasuta parkida parkimiskellaga 15 minutit ning kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 53, 97, 176, 183).
5.4.Sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 30.06.2022, 03.07.2022, 05.07.2022, 07.07.2022, 08.07.2022, 12.07.2022, 15.07.2022, 20.07.2022 ja 21.07.2022 pargitud Tulika tn 9, Tallinn parkimisalal ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõuded (dtl 44-124);
2
5.5.Veerenni tn 38, Tallinn parkimisalal oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimisalaga, kus tohtis tasuta parkida parkimiskellaga 20 minutit ning kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 131, 177-178, 183).
5.6.Sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli 21.10.2022 pargitud Veerenni tn 38, Tallinn parkimisalal ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 127-132).
6.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
7.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
8.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
9.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
10.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega (dtl 174-175, 183), et hageja opereeritavas A.H. Tammsaare tee 49 parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on parkimisalaga, kus tohib parkida 2 tundi parkimiskellaga tööpäevadel ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse.
11.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega (dtl 53, 97, 176, 183), et hageja opereeritavas Tulika tn 9 parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on parkimisalaga, kus tohib tasuta parkida 30 minutit parkimiskellaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. 3
12.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega (dtl 131, 177-178, 183), et hageja opereeritavas Veerenni tn 38 parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on parkimisalaga, kus tohib tasuta parkida 20 minutit parkimiskellaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse.
13.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisalal olemas nii leppetrahvi tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX oli pargitud 12.01.2023 A.H. Tammsaare tee 49, Tallinn parklas ja 21.10.2022 Veerenni tn 38, Tallinn parklas ning sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX oli pargitud 30.06.2022, 03.07.2022, 05.07.2022, 07.07.2022, 08.07.2022, 12.07.2022, 15.07.2022, 20.07.2022 ja 21.07.2022 Tulika tn 9, Tallinn parklas.
14.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning autojuhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõidukijuhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Vaidlus puudub, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõidukite omanik või vastutav kasutaja.
15.Parkimisala tingimuste (dtl 183) kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki omaniku või kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja väidab, et temale kuuluvad sõidukid olid rendile antud ning lubas esitada nimetatud väite tõendamiseks rendilepingud. Kostja ei ole kohtule rendilepinguid esitanud ega esile toonud füüsiliste isikute andmeid, kes leppetrahvide väljastamise ajal kostjale kuuluvaid sõidukeid kasutasid. Seega, kuna kostja ei ole tõendanud, et temale kuuluvaid sõidukeid kasutas leppetrahvide ajal keegi kolmas isik, vastutab parkimislepingute rikkumise eest sõidukite omanik ehk kostja. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
16.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
17.Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (dtl 53, 97, 131, 174-178) nähtub, et A.H. Tammsaare tee 49, Tulika tn 9 ja Veerenni tn 38, Tallinn parkimisalade puhul on tegemist 4
parkimisaladega, millel tasuta parkimise õiguse (vastavalt 2 tundi, 30 minutit ja 20 minutit) annab parkimise algusaja märkimine parkimiskellaga. Kohus on tuvastanud, et vaidlusaluste parkimisala puhul olid märgid ja infotahvlid paigaldatud nii parklasse sissesõitudel kui ka parklas sees. Vaidlusaluste parkla parkimistingimustes on selgelt ja üheselt märgitud, et tasuta parkimisõiguse annab parkimise algusaja fikseerimine parkimiskellaga.
18.Parkimistingimuste (punkt 7) kohaselt sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses operaatori opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkimist, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt parklas kehtestatud tingimuste alusel.
19.Kohus on tuvastanud, et A. H. Tammsaare tee 49 parkimisalal olid olemas märgid, mis teavitasid, et parkimisõiguse saamiseks (2 tundi) tuleb parkimisaja algus fikseerida parkimiskellaga. Hageja poolt esitatud fotodega (36-41) on tõendatud, et kostja ei olnud enda parkimisaja algust parkimiskellaga fikseerinud. Seega on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi.
20.Kohus on tuvastanud, et Tulika tn 9 parkimisalal olid olemas märgid, mis teavitasid, et tegemist on tasulise parkimisalaga, millel tasuta parkimisõiguse saamiseks (30 minutit) tuleb parkimisaja algus fikseerida parkimiskellaga. Hageja poolt esitatud fotodega (118-124) on tõendatud, et kostjal oli Tulika tn 9, Tallinn parkimisalal 30.06.2022 sõiduki armatuurlaual parkimiskell (dtl 120), kuid kuna parkimiskell on osaliselt kaetud, ei ole võimalik sellelt tuvastada parkimise algusaega. Hageja on märkinud, et kostja parkimistasu ei tasunud. Seega on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi.
21.Hageja poolt esitatud fotodega (53-58) on tõendatud, et kostjal oli Tulika tn 9, Tallinn parkimisalal 03.07.2022 sõiduki armatuurlaual parkimiskell (dtl 56), kuid kuna parkimiskell on osaliselt kaetud, ei ole võimalik sellelt tuvastada parkimise algusaega. Hageja on märkinud, et kostja parkimistasu ei tasunud. Seega on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi.
22.Hageja poolt esitatud fotodega (110-115) on tõendatud, et kostjal oli Tulika tn 9, Tallinn parkimisalal 05.07.2022 fikseerinud enda parkimisaja alguse parkimiskellaga. Sõiduki armatuurlaual olevalt parkimiskellalt nähtub, et kostja on alustanud parkimist kell 10.21. Tulika tn 9, Tallinn parkimistingimuste kohaselt oli vaidlusalusel parkimisalal lubatud tasuta parkida 30 minutit. Leppetrahv on kostjale väljastatud 05.07.2022 kell 19.47. Seega, kuna kostja ületas lubatud tasuta parkimisaega ning jättis parkimistasu tasumata, on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi.
23.Hageja poolt esitatud fotodega (101-107) on tõendatud, et kostjal oli Tulika tn 9, Tallinn parkimisalal 07.07.2022 fikseerinud enda parkimisaja alguse parkimiskellaga. Sõiduki armatuurlaual olevalt parkimiskellalt nähtub, et kostja on alustanud parkimist kell 11.31. Tulika tn 9, Tallinn parkimistingimuste kohaselt oli vaidlusalusel parkimisalal lubatud tasuta parkida 30 minutit. Leppetrahv on kostjale väljastatud 07.07.2022 kell 06.11. Seega, kuna kostja ületas lubatud tasuta parkimisaega ning jättis parkimistasu tasumata, on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi. 5
24.Hageja poolt esitatud fotodega (61-87, 90-98) on tõendatud, et kostjal oli Tulika tn 9, Tallinn parkimisalal 12.07.2022, 15.07.2022, 20.07.2022 ja 21.07.2022 fikseerinud enda parkimisaja alguse parkimiskellaga. Sõiduki armatuurlaual olevalt parkimiskellalt nähtub, et kostja on alustanud parkimist kell 11.32. Tulika tn 9, Tallinn parkimistingimuste kohaselt oli vaidlusalusel parkimisalal lubatud tasuta parkida 30 minutit. Leppetrahvid on kostjale väljastatud 12.07.2022 kell 20.27, 15.07.2022 kell 05.22, 20.07.2022 kell 02.32 ja 21.07.2022 kell 21.20. Seega, kuna kostja ületas lubatud tasuta parkimisaega ning jättis parkimistasu tasumata, on kostja rikkunud parkimislepingu tingimusi.
25.Parkimislepingute rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahve. Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 57 eurot.
26.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
27.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
28.Kostja väidab, et hageja ei ole varem pöördunud kostja poole oma nõudega. Kohus on eelpool selgitanud, et Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks. Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvide teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist kõigil 11 juhul. Kohus selgitab, et hagejal ei ole kohustust kostjale leppetrahve edastada muul viisil või korduvalt kostja poole pöörduda, kui hageja on leppetrahvid pannud kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele.
6
29.Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõuetest teatanud vahetult pärast rikkumiste avastamist.
30.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvide maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 57 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 57 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel olid sõlmitud lepingud, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue 12.01.2023 A.H. Tammsaare tee 49, Tallinn parkimisel summas 20 eurot (leppetrahv nr 1019008642), 30.06.2022, 03.07.2022, 05.07.2022, 07.07.2022, 08.07.2022, 12.07.2022, 15.07.2022, 20.07.2022 ja 21.07.2022 Tulika tn 9, Tallinn parkimisel summas 40 eurot iga leppetrahv, s.o kokku 360 eurot (leppetrahvid nr 1030000985, 0204050722, 0031068357, 1030001278, 1030001353, 0031068543, 1030001546, 1030001614, 1030001702) ja 21.10.2022 Veerenni tn 38, Tallinn parkimisel 40 eurot (leppetrahv nr 1028005656), s.o kõik leppetrahvid kokku 420 eurot.
31.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis 104,62 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
32.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 7
33.Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist: - Leppetrahvi nr 1019008642 viivis perioodi eest 27.01.2023-07.11.2024 moodustab 4,21 eurot. - Leppetrahvi nr 1030001353 viivis perioodi eest 23.07.2022-07.11.2024 moodustab 10,15 eurot. -
Leppetrahvi nr 0204050722 viivis perioodi eest 18.07.2022-07.11.2024 moodustab 10,19 eurot. Leppetrahvi nr 1030001702 viivis perioodi eest 05.08.2022-07.11.2024 moodustab 10,04 eurot. Leppetrahvi nr 1030001614 viivis perioodi eest 04.08.2022-07.11.2024 moodustab 10,04 eurot. Leppetrahvi nr 1030001546 viivis perioodi eest 30.07.2022-07.11.2024 moodustab 10,09 eurot. Leppetrahvi nr 0031068543 viivis perioodi eest 27.07.2022-07.11.2024 moodustab 10,11 eurot. Leppetrahvi nr 1030001278 viivis perioodi eest 22.07.2022-07.11.2024 moodustab 10,16 eurot. Leppetrahvi nr 0031068357 viivis perioodi eest 20.07.2022-07.11.2024 moodustab 10,18 eurot. Leppetrahvi nr 1030000985 viivis perioodi eest 15.07.2022-07.11.2024 moodustab 10,22 eurot. Leppetrahvi nr 1028005656 viivis perioodi eest 05.11.2022-07.11.2024 moodustab 9,23 eurot.
Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 104,62 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 420 eurolt alates 08.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
35.Hageja esitas 21.02.2025 enda menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 175 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 5,5 tunni ulatuses (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule – 2,5 h; kostja 05.12.2024 vastusega tutvumine, analüüs, kohtupraktika analüüs ja 21.02.2025 seisukoha koostamine, lisade kogumine ja kohtule esitamine, menetluskulude nimekirja koostamine – 3 h) tunnihinnaga 169 eurot.
37.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja 8
vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele saab lugeda 1 tundi. Võttes arvesse hageja 21.02.2025 seisukoha mahtu ja sisu, leiab kohus, et sellele võis põhjendatult kuluda 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamisele täiendavalt 0,5 tundi.
38.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind (169 eurot käibemaksuta) on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu on 2,5 tundi (1+1+0,5) ja põhjendatud õigusabikulu 250 eurot (2,5 h x 100 eur/h).
39.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 445 eurot (175 + 20 + 250).
40.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
41.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.