lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-117/6

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 20.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-117/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1042
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-117

Määruse kuupäev

20. jaanuar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus juuste lõikamiseks sobiva isiku tagamiseks

RESOLUTSIOON

1.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (taotleja) esitas 14. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse juuste lõikamiseks sobiva isiku tagamiseks. Taotluse kohaselt määras Tartu Vangla meditsiiniosakond taotlejale 2024. aastal meditsiinilise näidustusega erilise juukselõikuse. Alates septembrist 2025 lõikas taotleja juukseid konkreetne kinnipeetav, kellel keelati alates jaanuarist 2026 juuste lõikamine. Edaspidi pidi taotleja juukseid lõikama kinnipeetav, kes ei räägi eesti keelt. Taotleja hinnangul võib tekkida selle juuksuriga keelebarjäär ning tema juuksed võivad saada kahjustada või juuksur võib teda lõikusmasinaga vigastada. Juukselõikamise vahendid on teravad ja ohtlikud ning taotleja ei tunne juuksurist kinnipeetavat. Nendest asjaoludest lähtuvalt ei soovi taotleja, et tema juukseid see kinnipeetav lõikaks. Kui Tartu Vangla taotlejale sobivat juuksurit ei leia, siis tuleb juuksur tellida väljastpoolt Tartu Vanglat vangla kulul. Tervishoiutöötaja tuvastas 14. jaanuaril 2016 taotlejal tervisekahjustuse, mille leevendamiseks on vajalik määrida ravimit, kuid selleks tuleb eelnevalt juukseid lõigata.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla esitas 16. jaanuaril 2026 vastuseks kohtunõudele taotleja 11. jaanuari 2026. a pöördumise Tartu Vanglale, milles palub tellida juuksuri väljastpoolt Tartu Vanglat. Tartu Vangla jättis taotluse rahuldamata.

3-26-117

3.Taotleja esitas 17. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivust vabastamiseks.
4.SA Viljandi Haigla selgitas 19. jaanuaril 2026 vastuses kohtunõudele, et perearst määras
12.detsembril 2024 X-ile meditsiinilise juukselõikuse seoses peanahal esinenud lööbega ning tõend meditsiiniliseks juukselõikuseks on jätkuvalt kehtiv. Meditsiinilise juukselõikuse korral lõigatakse juuksed üle pea lühikeseks, et oleks võimalik vajadusel ravimit nahale määrida. Taotleja ei ole seoses esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seoses haiglale taotlusi esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

5.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja esitas 17. jaanuaril 2025 taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, siis arvestades esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust, menetlusökonoomia põhimõtet ning asjaolu, et esialgse õiguskaitse taotlus on kaudselt seotud ka taotleja terviseseisundi tagamisega, siis vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumise kohustusest ilma tema majanduslikku seisu detailselt hindamata.
6.Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel Tartu Vangla kohustamist tagada taotleja juuste lõikamiseks sobiv isik. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Tartu Vangla 16. jaanuaril 2026 esitatud vastusest kohtunõudele nähtub, et vastustaja on käsitlenud kaebaja ühte pöördumist vaidena ning see on vangla menetluses. Seega on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle.
7.Kuigi taotleja esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, siis puudub alus selle rahuldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul taotlejat sellised tagajärjed ei ähvarda ning tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
8.Vangistusseaduse § 50 lg 3 kohaselt juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega ning kinnipeetava pea paljaks ajamine on lubatud üksnes arsti ettekirjutusel või kinnipeetava soovil. Tartu Vangla kodukorra p 5.3 kohaselt juuksuriteenuse kasutamine toimub osakondade kaupa vastavalt graafikule. Sättest ei tulene taotlejale subjektiivset õigust nõuda endale konkreetse või sobiva juuksuri tagamist. Vangla selgitas, et juuste lõikamine on korraldatud nii, et vanglaametnik väljastab kinnipeetavale vastavalt vajadusele juukselõikusmasina, mis koos vajalike tarvikutega asub eluosakonnas ning on kasutamiseks kõigile. Juuste lõikamiseks ei ole määratud eraldi juuksurist majandustöölist. Kahjulike tagajärgede saabumise ohuga ei pea kohus arvestama üksnes juhul, kui ta on veendunud, et selliste tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline (Riigikohtu

2

3-26-117 halduskolleegiumi 8. veebruari 2021. a määrus asjas nr 3-20-915, p 16). Praegusel juhul on taotleja hinnangul kahjulikuks tagajärjeks juuste lõikamata jäämine, sest puudub temale sobiv juuksur. Taotlejale on määratud meditsiiniosakonna poolt juuste lõikamine vähemalt kord kuus (vt taotleja 11. jaanuari 2026. a pöördumine nr 2-26/2-2/422 ja haigla vastus kohtunõudele). Asjaolu, et kaebaja ei soovi juuste lõikamist võõra kinnipeetava poolt, ei tähenda, et juuste lõikamine oleks välistatud. Vangla ei ole määranud taotlejale kindlat juuksuriteenust osutavat kinnipeetavat ning seega ei ole taotleja kohustatud juukseid lõikama ühe konkreetse kinnipeetava juures. Meditsiiniline juukselõikus tähendab juuste lühikeseks lõikamist. Taotlejal puudub õiguskaitse vajadus, kuna tal on võimalik iseseisvalt juukseid juukselõikusmasinaga lõigata või paluda selleks teise kinnipeetava abi. Taotlejale on tagatud juuste lõikamiseks vajalike vahendite olemasolu. Väheusutav on, et kaebajal pole juukselõikusmasina abil võimalik ise juukseid piisavalt lühikeseks lõigata, et ravimit saaks kasutada. Asjakohane ei ole ka taotleja väide keelebarjääri mõjust ning tekkivatest kahjustustest juustele, sest juuksed lõigatakse lühikeseks ning kahjustusi ei saa tekkida suuremal määral, kui juuste lõikamine oma olemuselt kaasa toob. Samuti ei ole kaebaja väidetud julgeoht seoses juuste lõikamise asjaoludega sedavõrd tõenäoline, et õigustaks kaebaja soovitud õiguskaitsemeetme kohaldamist. Taotlejal on võimalik välistada kahjulike tagajärgede tekkimine enda tegevusega ning seetõttu puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Seega ei ähvarda taotlejat ka selliseid tagajärjed, mida ei oleks võimalik lahendada hilisema vaidluse käigus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse rahuldamata.

9.Taotleja esitas 17. jaanuaril 2026 vastuväite kohtu tegevusele, sest kohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse taotlust 48 tunni jooksul. Kohus selgitab, et taotleja väide, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada 48 tunni jooksul, ei põhine seadusel. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse viivitamata ning võib vajadusel ära kuulata menetlusosalised (HKMS § 252 lg 1). Ajaoludest ei nähtu kiireloomulist õiguskaitsevajadust, mis oleks nõudnud kohtu kiiremat sekkumist, samuti esines vajadus asjaolude tuvastamiseks, mistõttu oli põhjendatud enne taotluse lahendamist küsida asjakohastelt isikutelt kohtunõuetega teavet.
10.Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja