X. Xe kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks edastama tema 14. oktoobri 2025 vaide ja 23. oktoobri 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse Justiits- ja Digiministeeriumile
Menetlusosalised
Kaebaja X. X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus selle esitajale.
Saata praegune määrus teadmiseks Tallinna Vanglale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla direktor muutis 2. oktoobri 2025. a käskkirja nr 1-1/1-25/120 p-iga 1.6 oma 22. novembri 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p-i
12.2.8.Nimetatud punkt reguleerib kinnipeetava läbiotsimist enne ja pärast pikaajalist kokkusaamist.
Enne muutmist oli punkt sõnastatud järgnevalt: „Kinnipeetav võtab end alasti ning ta otsitakse enne pikaajalisele kokkusaamisele minekut ja pärast kokkusaamist läbi ning talle tehakse tervishoiutöötaja juures narkojoobe tuvastamise test.“ Uues redaktsioonis näeb sama punkt ette: „Kinnipeetavale tehakse põhjendatud vajadusel enne ja alati pärast kokkusaamist täielik (lahti riietumisega) läbiotsimine ning võetakse uriiniproov narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tuvastamiseks.“
1.2.Käskkirjale on lisatud põhjendus, mille järgi muudatuse tingib praktika muutus kinnipeetavate läbiotsimisel enne pikaajalisi kokkusaamisi. Kui varem otsiti kinnipeetav enne kokkusaamist alati täielikult alasti läbi, siis nüüd tehakse seda põhjendatud vajaduse korral.
2.X. X esitas 14. oktoobril 2025 vaide, milles palus käskkirja p-i 1.6 tühistada. Kaebaja leiab, et kodukorra p-i 12.2.8 uus sõnastus on õigusvastane. See on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu praktikaga. Kompamisest intensiivsem läbiotsimine ei või põhineda abstraktsel ohul, vaid eeldab konkreetset ohtu. Vangla peab kaalutlusõigust järgides
otsustama, millist läbiotsimise viisi pidada konkreetsel juhul proportsionaalseks. Vaidlustatud käskkiri näeb ette lauskontrolli. Vanglal on kaalutlusõigus läbiotsimise viisi valikul, kuid ta ei soovi seda teostada.
3.Tallinna Vangla andis kaebajale 16. oktoobril 2025 võimaluse vaide puudused kõrvaldada.
3.1.Kaebaja kannab vanglakaristust alates 15. veebruarist 2019. Esimene pikaajaline kokkusaamine oli tal 25. juunil 2019. Kodukorra kui üldkorralduse p 12.2.8 hakkas kaebajale mõju avaldama sellest päevast alates, mis tähendab, et kaebajal tuli vaie esitada 30 päeva jooksul (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 75, Riigikohtu halduskolleegiumi 13. veebruari 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07). Kaebaja seda ei teinud. Tänaseks on vaide esitamise tähtaeg möödunud. Vangla andis kaebajale võimaluse esitada taotlus vaide tähtaja ennistamiseks.
3.2.Vaide esitamise õigus on isikul, kelle õigusi haldusakt rikub või vabadusi piirab. 2. oktoobri 2025. a käskkirjaga muutis vangla direktor kodukorra normi kinnipeetavate jaoks soodsamaks. Kaebajal on võimalik selgitada, kuidas 2. oktoobri 2025. a käskkiri tema õigusi piirab (HMS § 76 lg 2 p 4).
Kaebaja esitas 23. oktoobril 2025 vanglale puuduste kõrvaldamise avalduse.
4.1.Kaebaja leiab, et kodukorra p-i 12.2.8 varasem versioon jättis vanglale kaalutlusruumi läbiotsimise viisi valikul. Kuigi kaebaja ei olnud nõus iga läbiotsimisega, mis talle alates karistuse kandmise algusest tehti, mõistab ta selle vajalikkust konkreetse ohu olemasolu korral. Kaebaja oli heauskne, et vangla juhtkond kasutab kaalutlusõigust proportsionaalselt, mistõttu tal ei tekkinud vajadust kodukorda vaidlustada. Varem kehtinud kodukorra sätet polnud tarvis vaidlustada ka senise läbiotsimise praktika tõttu: ainuüksi augustis ja septembris 2025 toimusid mitmed läbiotsimised enne ja pärast pikaajalisi kokkusaamisi ilma kinnipeetava lahtiriietumiseta. Alates vaidlustatud käskkirja kehtestamisest toimub igal kokkusaamisel kaebaja väärikuse alandamine.
4.2.Vangla väide, et uus sõnastus on soodsam, on väär. Tegemist on põhimõttelise muudatusega läbiotsimise korralduses. Seega on vaie tähtaegne. Kaebaja palub, et kodukorra nimetatud punkti sõnastust muudetaks, jättes sealt välja sõna „alati“.
Tallinna Vangla tagastas 31. oktoobril 2025 kaebaja vaide (dokument nr 1-8/1-25/259-4).
5.1.Vaide võib esitada isik, kelle õigusi või vabadusi haldusakt rikub (HMS § 71 lg 1). Vangla kodukord on üldkorraldus, mis ei mõjuta kinnipeetavaid vahetult. Mõju avaldub siis, kui kinnipeetava suhtes tehakse toiming, mida kodukord reguleerib.
5.2.Vangla jäi varem esitatud seisukoha juurde, mille järgi kaebaja pidanuks läbiotsimise korraldusega seoses esitama vaide 30 päeva jooksul pärast tema lahtiriietumisega läbiotsimist esimesel pikaajalisel kokkusaamisel (25. juunil 2019). Kaebaja esitas vaide hilinenult. Vangla ei ennista vaide esitamise tähtaega omal algatusel. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi vaide tähtaegset esitamist takistanud põhjust. Vaie tuleb tagastada HMS § 79 lg 1 p-i 3 alusel.
5.3.2025. a suvel anti vanglatele kohtupraktikast lähtuvalt suunis, millega muudeti tööstuse suunalt eluosakondadesse tulevate kinnipeetavate läbiotsimise praktikat. Kui selle raames ei tehtud kaebajale enne ja pärast pikaajalist kohtumist lahtiriietumisega läbiotsimist, oli tegemist valvuri eksliku tegevusega, mitte vangla praktika muutusega. 2025. a septembrikuu keskpaigast loobus vangla tõepoolest ka pikaajalisele kokkusaamisele minevate kinnipeetavate lahtiriietumisega läbiotsimisest. Kaebajal ei ole aga pärast 6. septembrit 2025 pikaajalisi kokkusaamisi olnud.
5.4.Kodukorra sõnastuse muutmisest oktoobris 2025 ei hakanud vaide esitamise tähtaeg uuesti kulgema. Kodukord muutus kinnipeetavatele soodsamaks. Haldusakti vaidlustamise eelduseks 2(4)
on õiguste või vabaduste rikkumine. Kui piirangud vähenevad, siis õiguste rikkumist pole. Kinnipeetaval ei ole õigust vaidlustada vangla kodukorda üksnes selle õiguspärasuse kontrolliks ilma kodukorra vastava punkti alusel tehtud toimingut vaidlustamata. Seega pole kaebajal õigust käskkirja vaidlustada ja vaie tuleb tagastada ka HMS § 79 lg 1 p-i 1 alusel.
6.X. X esitas 6. novembril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat edastama tema 14. oktoobri 2025 vaide ja 23. oktoobri 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse Justiits- ja Digiministeeriumile.
6.1.Kaebaja leiab, et kodukorra p-i 12.2.8 on õigusvastane. Kaebaja hinnangul kehtestatakse sellega lauskontroll. Sellele viitab sättesse lisatud sõna „alati“. Vangla eksib, leides, et kodukorra uus versioon on kaebaja jaoks soodsam. Varasem kodukorra versioon jättis vanglale läbiotsimise viisi valikul kaalutlusruumi. Vangla 4. oktoobri 2025. a vastuses kirjutab vangla, et neljandas üksuses tõlgendati suuniseid nii, et täielikku läbiotsimist ei tehtud ka enne ja pärast pikaajalist kokkusaamist. Vanglal pole kindlat arusaama normi tõlgendamisest. Riigikohtu 19. juuni 2025. a otsus nr 3-22-1384, mis oli ülalmainitud suunise ajendiks, käsitleb küll olukorda, kui inimene otsiti läbi tööle minekul ja sealt naastes, kui kolleegiumi seisukoht lahti riietumisega läbiotsimiste rakendamise kohta kehtib ka muudes olukordades (vt p 29).
6.2.Vangla väidab ekslikult, et kaebajal toimus viimane pikaajaline kokkusaamine 6. septembril 2025. Tegelikult käis kaebaja pikaajalisel kokkusaamisel ka 21. oktoobril 2025. Vangla vastus on koostatud pärast seda, 31. oktoobril 2025.
6.3.Kuna sätte uus sõnastus hakkas kehtima 6. oktoobril 2025, algas sellest ajast ka 30päevane vaide esitamise tähtaeg. 15. oktoobril 2025 esitatud vaie oli seega tähtaegne.
7.Tallinna Vangla tõdes 29. detsembri 2025. a seisukohas, et vaide tagastamisel on ekslikult märgitud kaebaja viimase pikaajalise kokkusaamise kuupäevaks 6. september 2025. Vangiregistri andmete järgi oli kaebajal pikaajaline kokkusaamine ka 21. oktoobril 2025. See ebatäpsus ei mõjuta vaide tagastamise õiguspärasust. Kodukorra p 12.2.8 nägi enne oktoobrit 2025 kõigis kehtinud redaktsioonides ette kinnipeetava täieliku läbiotsimise nii enne kui ka pärast kokkusaamist. Kinnipeetava täielik, s.o lahti riietumisega läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist on jätkuvalt kohustuslik. See on olnud nii järjepidevalt kodukorra kehtestamisest alates.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kodukorra vaidlusalune punkt on määratlemata arvu juhtumeid käsitlev säte. Kohtupraktikas on leitud, et sellise määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sätte vaidlustamiseks, mis kaebaja õigusi selle teatavakstegemise ajal veel ei mõjuta, saab esitada kaebuse 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist (nt Riigikohtu 5. septembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-557, p 8; 13. veebruari 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p 14).
9.Kaebajal on seega võimalik kaitsta oma õigusi, vaidlustades vangla konkreetset toimingut, mis tema hinnangul tema õigusi rikub: praegusel juhul tema täielikku läbiotsimist pärast pikaajalist kokkusaamist. Koos sellise toimingu vaidlustamisega on kaebajal võimalik taotleda ka kodukorra p-i 12.2.8 kehtetuks tunnistamist või tühistamist osas, milles see näeb ette kinnipeetava täieliku läbiotsimise alati pärast pikaajalise kokkusaamise toimumist.
10.Vangla leiab ekslikult, et kaebaja võimalus vaidlustada läbiotsimise korraldust Tallinna Vangla kodukorras piirdus tema esimese pikaajalise kokkusaamisega. Kodukorra kui üldkorralduse vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema uuesti iga kord, kui isiku suhtes selle asjakohast sätet kohaldatakse (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. detsembri 2023. a määrus asjas nr 3-23-1915, p-d 15 ja 16). 3(4)
11.Kaebaja ei pea seejuures tingimata ära ootama võimalikku õigusvastast läbiotsimist, et esitada näiteks kahju hüvitamise nõue. Kui kaebajat ootab ees konkreetne pikaajaline kokkusaamine, on tal võimalik esitada ka keelamiskaebus, et teda pärast kokkusaamist täielikult läbi ei otsitaks (vt HKMS § 37 lg 2 p 3 ja § 45 lg 1). Lisa vangla keelamisele tuleb sellisel juhul kaebuses taotleda kodukorra p-i 12.2.8 tühistamist vastavas osas. Kaebajal on võimalik taotleda kohtult ka esialgset õiguskaitset. Kui kohus leiab, et kaebusel on eduväljavaateid, saab ta keelata vanglal kaebaja täieliku läbiotsimise pärast kokkusaamise toimumist (HKMS § 249 lg 1 p-d 1 ja 3).
12.Eeltoodu ei välista siiski ka kodukorra kui haldusakti (üldkorralduse) vaidlustamist 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, sõltumata asjaolust, kas konkreetset sätet on juba kaebaja suhtes rakendatud või mitte. Vaideõiguse (HMS § 71 lg 1) olemasolu sellises olukorras sõltub sellest, kas vaide esitaja õiguste rikkumine on mõistlikult võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2022. a määrus asjas nr 3-22-423, p 10).
13.Kaebaja eksib, leides, et kodukorra uus versioon on varasemast rangem. Kodukorra p-i 12.2.8 varasem sõnastus „Kinnipeetav võtab end alasti ning ta otsitakse enne pikaajalisele kokkusaamisele minekut ja pärast kokkusaamist läbi [---]“ ei jätnud vanglale kaalutlusõigust läbiotsimise viisi valikul. Uude versiooni lisatud sõna „alati“ on vajalik selleks, et eristada läbiotsimise korraldust enne ja pärast pikaajalist kokkusaamist. Enne pikaajalist kokkusaamist toimub täielik läbiotsimine „põhjendatud vajadusel“ ning pärast kokkusaamist „alati“.
14.Seega ei piira kodukorra uus versioon võrreldes varasemaga kaebaja õigusi enam. Kodukorra p-i 12.2.8 uue redaktsiooni kehtetuks tunnistamise korral hakkaks taas kehtima vana sõnastus, mis ei jätnud vanglale kaalutlusõigust läbiotsimise korralduses ka enne pikaajalist kokkusaamist. Seega on vangla õigesti leidnud, et kaebajal ei ole vangla direktori 2. oktoobri 2025. a käskkirja p-i 1.6 peale vaide esitamise õigust (vt HMS § 71 lg 1 ja § 79 lg 1 p 1).
15.Praegune kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-i 2 1 alusel. Vaidlustatud käskkirja p 1.6 ei põhjusta kaebaja õiguste riivet. Vastupidi, kaebaja õiguste riive võiks põhjustada selle punkti kehtetuks tunnistamine või tühistamine. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna vaide tagastamine oli HMS § 79 lg 1 p-i 1 alusel õigustatud.
16.Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamise korral loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ei tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.