B.V kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada temale koopia kirjavahetuse kaardist ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – B.V Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetlustoiming
Menetluse osaline lõpetamine, kaebuse ülejäänud osas tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-25-2986 menetlus kaebust menetlusse võtmata osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist väljastada temale koopia kirjavahetuse kaardist.
2.Tagastada kaebus ülejäänud osas (mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas).
3.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
B.V (kaebaja) esitas 09.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt soovib kaebaja Tallinna Vangla kohustamist vastama kaebaja avaldustele ja väljastama kaebajale kirjavahetuse kaart.
2.Kohus tegi 09.09.2025 Tallinna Vanglale kohtunõude, et selgitada välja, kas kaebaja on teinud vanglale pöördumisi seoses kirjavahetuse kaardi väljastamisega ning kas nendele on vastatud.
3.Tallinna Vangla andis kohtule 11.09.2025 teada, et soovitud koopia kirjavahetusekaardi väljavõttest on kaebajale 08.09.2025 väljastatud. Kuna kaebaja teabenõue rahuldati, siis toiminguga menetlus lõppes ja vanglal ei olnud kohustust kaebajale kirjalikult vastata.
4.Kaebaja esitas 30.09.2025 kohtule kaebuse täienduse, milles märkis, et seoses tema jätkuva vangistusega erinevates lukustatud kambrites on tema ebastabiilne terviseseisund aina halvenenud ja reaalselt vangla meedikud ei tegele temaga. Perearsti visiit ei toonud selgusi sapipõie ägestumisele. Efektiivseid unerohte ei ole veel psühhiaatri poolt määratud. Kaebaja ei
saa magada jätkuvalt kolme-nelja ööpäeva kaupa. Tihe ümberpaigutus aina süvendab terviserikke ägestumist. Lisaks lisab kaebaja kahjunõudele juurde 100.000-eurose lisanõude. Viimasel kartserisse paigutamisel tekitati ametnike poolt parema käe jäädav vigastus. Parem käsi on osaliselt tundetu. Närv sai jäädava kahjustuse, ohjeldusmeetmed olid väga tugevalt peale surutud. Vasak käsi oli ka mitu päeva tundetu, aga taastus. Vangla ametnikud kasutasid põhjendamatult vägivalda.
5.Kohus tegi 14.11.2025 määruse, millega andis kaebajale tähtaja 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates, et teatada kohtule, kas ta on nõus menetluse lõpetamisega osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist väljastada koopia kirjavahetuse kaardist või soovib kaebaja menetluse jätkamist kirjavahetuse kaardi koopia väljastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetluse jätkamise soovi korral pidi seda ka põhjendama. Kohus jättis kaebuse 30.09.2025 esitatud täienduse osas käiguta ja andis kaebajale tähtaja 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates, et täpsustada kahju hüvitamise nõuet ja kaebuse faktilist põhjendust (täpsemalt kohtu 14.11.2025 määruse resolutsiooni punktis 3).
6.Kaebaja sai 14.11.2025 määruse kätte 16.11.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse osaline lõpetamine
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).
8.HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetamise asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
9.Kohus selgitas kaebajale 14.11.2025 määruses, et kohustamisnõude osas on ilmnenud menetluse lõpetamise alus, sest Tallinna Vangla väljastas kaebajale 08.09.2025 koopia kirjavahetuse kaardist. Kaebajal tuli hiljemalt 26.11.2025 teatada, kas ta on menetluse lõpetamisega nõus või soovib menetluse jätkamist kirjavahetuse kaardi koopia väljastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Seega saab eeldada, et kaebajal puudub huvi menetluse jätkamise vastu.
10.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist väljastada temale koopia kirjavahetuse kaardist.
11.Kui haldusasja menetlust lõpetav määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kohtule kaebust täpselt sama nõudega ja samal alusel nagu lõpetatud menetluses (HKMS § 43 lg 1 p 2). Kaebuse ülejäänud osas tagastamine
12.Osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, tuleb kaebus tagastada. HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
13.Kaebajal tuli hiljemalt 26.11.2025 kõrvaldada kaebuse puudused järgnevalt: 1) kinnitada, kas kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ja mis summas; 2) täpsustada, kas kaebaja tahe on nõuda kahju hüvitamist Tallinna Vanglalt või ka Tallinna Vangla tervishoiuteenuse osutajalt AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla. Kui kaebaja nõuab kahju hüvitamist nii Tallinna Vanglalt kui AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla, tuleb kaebajal selgelt eristada, kui suurt kahjuhüvitist ta kummaltki vastustajalt nõuab; 3) anda täpne ülevaade kõigist Tallinna Vangla 2(3)
tegevustest (ohjeldusmeetmete kasutamine, ümberpaigutamised), millega seoses kaebaja kahju hüvitamist nõuab, täpsustada nende toimumise aega ja selgitada nende tegevuste seost kaebaja tervise halvenemisega; 4) kui kaebaja nõuab kahju hüvitamist ka AS-lt Lääne-Tallinna Keskhaigla, siis anda täpne ülevaade arstide tegevustest, millega kaebajale on väidetavalt kahju tekitatud. Kaebaja ei ole kohtule vastanud. Kaebaja on kaebuse käiguta jätmisele eelnevalt esitatud 30.09.2025 kaebuse täienduses kirjeldanud nii Tallinna Vangla ametnike kui meditsiinitöötajate (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla töötajate) tegevust, mistõttu oli oluline saada kaebajalt kinnitus, kelle vastu ta mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitada soovib ja millist kahjuhüvitist kaebaja kummaltki vastustajalt nõuab. Kohus saab kaebuse tõlgendamise teel ise tuvastada, kes on õiged vastustajad, kuid kohus ei saa kaebaja eest otsustada, milles summas kahju hüvitamist kaebaja igalt vastustajalt nõuab. Kahjunõude summa ei ole selge, sest kaebaja on kaebuse 30.09.2025 täienduses märkinud üksnes seda, et lisab kahjunõudele juurde 100 000-eurose lisanõude. Jääb arusaamatuks, millise kahjunõude juurde kaebaja lisanõuet esitada soovis, sest esialgne kaebus puudutas Tallinna Vangla kohustamist väljastada kaebajale koopia kirjavahetuse kaardist. Kaebuse faktilise põhjenduse täpsustamine oleks võimaldanud kohtul veenduda, kas kaebus puudutab täielikult tervisekahju tekitamist või on osaliselt tegemist inimväärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise kaebusega, millega kaasneb riigilõivu tasumise kohustus. Erinevates lukustatud kambrites viibimine ei ole miski, mille puhul saab eeldada tervisekahju tekkimist, vaid tervise halvenemise asjaolusid peab kaebaja ise kohtule selgitama. Kaebuse aluseks olevate sündmuste toimumise aeg on oluline, et kohus saaks veenduda kaebuse tähtaegsuses. Kui kohtul puudub selgus kaebuse nõudes (HKMS § 38 lg 1 p 5) ja täielik ülevaade kaebuse aluseks olevatest asjaoludest (HKMS § 38 lg 1 p 7), on tegemist asja läbivaatamist takistavate puudustega. Kaebaja on viidanud 30.09.2025 kaebuse täienduses mõningatele uuematele Tallinna Vangla vastustele, kuid kohus ei pea õigeks nende Tallinna Vanglalt väljanõudmist ja nende põhjal kaebuse tõlgendamist, sest Tallinna Vanglas toimunud võimalikud kohtueelsed menetlused ja nende raames esitatud taotlused ei vabasta kaebajat kohustusest esitada nõuetekohane kaebus.
14.Kaebaja on 30.09.2025 kaebuse täienduses pakkunud välja menetlustoimingute edasilükkamise kahe kuu võrra. Kaebaja selgitas, et seoses psühhoterroriga on võimatu keskenduda ja kõige mõistlikum on anda kaebajale paar kuud aega, et juba vabaduses lisada vajalikku materjali. Kohus tegi kaebuse käiguta jätmise määruse 14.11.2025, mis oli poolteist kuud pärast 30.09.2025 kaebuse täienduse esitamist. Puuduste kõrvaldamise viimane päev oli 26.11.2025, mis oli peaaegu kaks kuud pärast 30.09.2025 kaebuse täienduse esitamist. Kohus ei pea usutavaks, et kaebaja ei olnud suuteline hiljemalt 26.11.2025 kohtule vastama.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse ülejäänud osas ehk mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
16.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
17.Kuivõrd kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, ei teki asjas menetluskulude jaotamise küsimust ja võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
18.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.